teisipäev, 31. detsember 2013

Potimarron tomme de Savoie juustuga.

Jätkan oma avastusretke kõrvitsaliste maailmas. Ahjus valminud kreemise sisuga kõrvits tundus pildilt väga ahvatlev.
Pese ja kuivata kõrvitsad, eemalda pealt mütsike ja puhasta seemnetest. Puhasta ja haki küüslauk ja lõika juust väikesteks kuubikuteks. Kuumuta ahi 180C. Sega omavahel koor, küüslauk, tšilli ja sool. Vala segu kõrvitsatesse ja lisa juustukuubikud ning tüümian. Aseta kõrvitsad eelkuumutatud ahju ja pane kõrvitsamütsikesed uuesti peale. Mina panin kõrvitsatele fooliumi ka alla, sest nad hakkasid väärtuslikku kastet mütsikeste alt välja ajama ja ma ei tahtnud sellest ilma jääda. Küpseta 45 min. Serveeri koos saiaga, mida saab kreemisesse kõrvitsa kõhtu kasta. Kui kõrvits tundub liiga suur siis õõnesta natuke kõrvitsaliha sellest välja, haki ja sega koorekastmesse.

3 väikest (Potimarroni e. Hokkaido) kõrvitsat
150 g tomme de Savoie juustu (võib asendada ka mõne muu pehmema, hästi sulava juustuga)
25 cl koort
2 küüslauguküünt
tüümiani
1 tl piment d'Espelette või mõnda muud pehmema maitsega tšillit, soola

Tomme de Savoie on piirkonnatähisega juust
prantsusmaalt. Ise leidsin poest kolm erinevat tomme de Savoie juustu, mis tekstuurilt olid küll sarnased, kuid maitselt täiesti erinevad. Tomme on üldnimetus teatud tüüpi Prantsuse Alpides ning Šveitsis toodetud juustudele, mida valmistatakse kooritud piimast. (Nt: tomme de Boudane, tomme de Crayeuse, tomme de Fenouil)
Retsept: Cuisine d'hiver, 2010, Tomawak Éditions (lk55)

kolmapäev, 27. november 2013

Hakklihakotletid suvikõrvitsaga

Mõnusad pisikesed kõrvitsad leidsin turult,  saab korraga terve kera ära kasutada ja ei pea nuputama, mis ülejäänud jupiga peale hakata.

1 suvikõrvits
500 kg hakkliha (minul oli veise oma)
pipart, soola
cumin (jahvatatud vürtsköömneid)
riivsai
praadimiseks õli

Riivi suvikõrvits ja sega hakklihaga, maitsesta soola, pipra ja vürtsköömne pulbriga. Köömned annavad lihale erilise lõunamaise maitse. Olenevalt sellest, mis liha sa kasutad, võid veel maitseaineid lisada. Sealihale võib tugevamaid vürtse panna aga lambaliha armastan ma jälle puhtamal kujul. Segu pooleks tunniks külmikusse maitsestuma. Enne praadimist veeretan kotlette riivsaias, see annab tugevama krõmpsuva kooriku.

esmaspäev, 16. september 2013

Patisson, ahjus grillitult

Jätkan kõrvitsaliste uurimisega. Turul on väga suur valik erinevaid marju ja ma ikka veel ei saa aru, kas neist kõik ka süüa sünnivad. Patisson kõlbas aga oli kahtlaselt suureks juba kasvanud. Lugesin, et eriti maitsvad pidid olema pisemad, 4-7 päevased viljad. Vananedes pidi vili kõvaks ja maitsetuks muutuma. Proovisin toorel viljal koort närida ja uuristasin seest ka pehmeid seemneid ning otsustasin, et see isend kõlbab kogu oma hiilguses kõhtu pista.
Viilutasin, piserdasin üle oliiviõliga, puistasin peale soola ja harissa helbeid (minu uus lemmik) vahele toppisin viilutatud küüslauku ja nii ta ahju läkski.
Kui köök head küüslagu lõhna täis sai ja patisson piisavalt kuldseks oli tõmbunud, pistsin kogu pannitäie ise nahka.

kolmapäev, 11. september 2013

Kõrvitsapasta

Oi-oi kui kollane ja mahlane see toit tuli. Tavaliselt üritatakse kõrvitsat pastasse pigem ära peita, singi ja teiste juurviljade vahele pista, koorega ära lämmatada aga mina keerasin asja ikka üle vindi. Kõrvitsat samapalju kui spagette. Aga mulle see pisike, hästi kõva sisuga kõrvits oleks ka ilma lisanditeta, lihtsalt ahjus või praetult sobinud süüa. Kahjuks on kõrvitsalisi nii palju eri sorte, et pole jõudnud veel välja timmida, milline kõrvits annab parima supi, milline ahjuroa? Mõni sort on jahusem, teine intensiivsema värvi ja maitsega, nii et avastamis- ja katsetamisruumi on veel. Peale muskaat- ja suureviljalise kõrvitsa on ju veel ka patissonid, kabatšokid ja tsukiinid. Aga küll jõuab.

200 g spagette
200 g kõrvitsat (riivitult)
1 tšillikaun
2 küüslaugu küünt
kimp basiilikut
1 dl koort
soola, pipart

Riivi kõrvits ja prae pannil pehmemaks. Lisa peeneks hakitud tšillikaun. Samal ajal keeda spagetid soolases vees vastavalt pakil olevale juhisele. Kui spagetid on piisavalt pehmed, lisa nad pannile ja vala üle koorega. Peale paari minutit haudumist pressi paar küünt küüslauku ja puista üle hakitud basiilikuga. Maitsesta soola ja pipraga ja kanna lauda.

kolmapäev, 21. august 2013

Sõpradega köögis

Koos on tore kokata. Harva kui mitu "kulbikeerutajat" koos kööki satuvad. Üks mõtleb mida teha, teine uurib köögitarkust internetist (kammkarpide puhastamine), kolmas on küpsetanud koogi ja ülejäänud abistavad söömisega.
Kammkarpe olen varemgi teinud aga puhastamiseni polnud jõudnud. Sadamaturul olid värsked kammkarbid täitsa olemas. Müüa ei osanud nende puhastamise kohta midagi öelda. Küsimuse peale: "Kas te neid ise ei saaks ära puhastada?" laiutas tibi ainult oma geelküüntega
käsi ja plaksutas kiiresti naaritsakarvalisi pikki ripsmeid.
Nipp nende puhastamisel oli, et noaga pidi pikki karbi äärt libistama, kuni jõuad sulgurlihaseni ja selle läbistamisel avas karp end juba ise.
Aedoad oliiviõli ja soolaga, samuti varem proovitud. Seekord siis ilma peekonita.
Pearoaks oli krevetirisoto. Praadisime sibula oliiviõlis pehmemaks ja lisasime riisi. Seejärel valge vein, mis tuli kõrgel kuumusel lasta vähemaks aurustuda. Kui risoto kippus kuivemaks minema siis lisasime törtsu vett... krevetid praadisime eraldi.
Kindlasti oleks Jakobi karpide puhastamisest ülejäänud sisikonnast ülioivalise puljongi saanud keeta... aga tarkusest jäi puudu. Mis kõlbab, mis mitte. Kui kogu vedelik oli riisiteradesse imbunud, lisasime veel paprikat ja küüslauku. Mulle meeldib just toidu valmimise lõpus lisada natuke pressitud küüslauku, siis jääb selle maitse eriti tugev.
Juustukuningatest oli ka erinevaid juuste ostetud, aga kas mõni neist ka toidu sisse jõudis, ei mäleta. Seda ikka juhtub, kui köögis mitu kokka askeldab. Ja teravust andsid harissa helbed. Muidu olen Harissat ikka pastana poes müügil näinud aga helbed on hea varjant kaunistamiseks ning kui keegi soovib eriti teravaid elamusi, saab igaüks neid hiljem ise toidule puistata.

pühapäev, 16. juuni 2013

Brüleekreem, Crème brûlée ...



Kuidas see retsept ei ole siiani kulbikeerutajasse jõudnud on minu jaoks kummaline. Aga siin see siis nüüd on. Ei ole teinud vaniljekaunaga, sest siis jääb must puru magustoidu põhja.

6 munakollast
50 gr suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
500 ml vahukoort

Ahi sooja 140 C.  6 kuumakindlat kausikest, sügavam ahjuvormi. Vesi kannu keema.

Koor kuumutada madalal tulel keemiseni. Kausis lüüa lahti munakollased suhkru ja teelusikatäie vaniljesuhkruga, ei ole vaja vahustada. Kui koor on kuum, siis lisada see alguses aegamisi üksikute kulbitäitega muna-suhkrusegule. Siis juba valada ülejäänud koor juurde ning ühe korra valada segu läbi peenikese sõela. Jagada munasegu kausikestesse ja tõsta vormid keeva veega täidetud ahjuvormi. Vorm tõsta ahju ning 45 minutiga peaks segu kergelt tahenenud olema. Tõsta ahjust välja ning lase 1 tund seista.

Nüüd tuleb tore osa. Katte pruunistamine. Selleks panna u teelusikatäie jagu peensuhkrut magustoidu peale ühtlase kihina ning leeklambiga kõrvetada suhkru karamelliks [mitte üle kõrvetada :) ]. Ja serveerida. Suhkrukooriku toksimises on midagi head ...

laupäev, 1. juuni 2013

Nukutort

Seda retsepti on keeruline postitada. Mõte on pigem selles, et kuidas selline tort kokku panna.  Nii et päris detailset retsepti siit ei leia.  Tegemise juures on hea ümiseda laulukest "kollased juuksed, rohekas kleidike..." Kleit tuli küll kollane, aga nojah.  Suur vaev oli kaubandusest leida nukk, mis laulule vastaks. Barbilaadset nukku sellise tordi sisse ei tahtnud pista.  Ja nii hea meel oli, et nukk lapsele meeldis :)
No ja nagu piltidelt näha sai korraga tehtud kaks torti. Sisu poolest see vahe, et üks oli vaarikatoormoosi ja teine maasikatoormoosiga :) Ja kaks sellepärast, et sõprade kaksikud tüdrukud pidasid nelja aasta sünnipäeva!

2 ümmargust biskviiti (Hagar 340gr)
2 väikest ümmargust biskviiti
maasikatoormoos

Kreem:
800 gr 3% kohupiimapastat
400 ml vahukoort
1 spl vaniljesuhkrut
3-5 spl tuhksuhkrut
želatiin vastavalt siis pakendil olevale juhisele

750 gr kollast suhkrumassi
250 gr rohelist suhkrumassi
tsellulooskummi pulber (liimi valmistamiseks, nt müüb seda Suhkrukunst. Seal ka täpne juhend kuidas liim teha)

1 ilus nukk
toidukile

Päev enne tordi serveerimist tegin valmis nö tordialuse.  Valmistasin želatiini vastavalt juhisele, lisasin mõne supilusikatäie jagu kohupiima ning segasin ühtlaseks.  Siis želatiini ja kohupiimamass ülejäänud kohupiimale juurde.  Siis segada kergete liigutustega juurde vahustatud koor. Vaniljesuhkrut maitseks ning tuhksuhkrut ka natuke. Kreem ei peaks magus olema.  Biskviidid on juba ise väga magusad. Kreem jahedasse.

Biskviidid pakendist välja. Nuku mässisin kilesse jalgadest kuni kaelani ning mõõtsin nukuga kui suure augu peaksin tordi sisse tegema. Biskviidid tasandasin lõigates ülemise kihi ühtlaseks sakilise noaga. Papist lõikasin paraja ketta mille järgi lõikasin biskviitidesse keskele ühesuurused augud. Ühe suure biskviidi poolitasin ning väikestest kasutasin poolteist biskviiti.

Tordialusele poolitamata biskviidiketas ning selle immutasin ohtra maasikamoosiga. Hea on esimese biskviidi äärte alla panna küpsetuspaberi ribad, mida saab enne 'seeliku' peale panemist hõlpsalt eemaldada ning alus jääb puhtaks.  Tordipõhja immutamine on natuke kannatust nõudev tegevus. Tahtsin, et alumine biskviit jääb nö jämedam ning siis ehk ka tugevamalt torti koos hoidma.  Aga samas ei taha, et süües jälle alumine osa kuiv jääb.  Määrisin peale veel kreemi ning siis tõstsin peale pool järgmisest biskviidist. Jälle sama, moosiga määrimine ja peale kohupiimakreem ning siis järgmine poole ja väike biskviit jne. Silusin küljed ühtlaseks ja tõstsin jahedasse järgmist päeva ootama.

Järgmisel päeval. Võtsin kollasest suhkrumassist natuke kõrvale ja ülejäänu rullisin ümmarguseks kettaks.  Küpsetuspaberi peal, tuhksuhkur abiks.  Suhkrumass on palju sitkem kui martsipan ning seda on ka lihtsam tordi peale tõsta.  Siis rullisin rohelisest suhkrumassist pika ristküliku, tegin nuku järgi mõõtes sellesse kaks käeauku ning panin nukule selga rohelise 'särgi'.  Rohelisest ja kollasest massist tegin veel terve hulga lilli. Kui nukk valmis tegin kaks sirget lõiget augu kohal olevasse suhkrumassi, et saaks nuku sealt läbi panna. Ja edasine on siis juba 'moestuudio' tegevus.  Kuidas nukk ja kleit kaunistada.



reede, 31. mai 2013

Rabarberi-kaerakook

See kook visuaalselt just kõige isuäratavam ei ole, aga mõnikord on sellised lusikaga tõstetavad pu(d)rukoogid just kõige mõnusamad...


Kate:
1 kruus kaerahelbeid
1/2 kruusi pruuni suhkrut
1/2 kruusi jahu või kaerajahu
1 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit
100 gr pehmet võid
100 gr pähkleid
50 gr šokolaadi

1 kg rabarberit
peotäis rosinaid
2 spl pruuni suhkrut
1 spl maisitärklist
vormi määrimiseks võid

Ahi 200C sooja. Sega kõik kuivained kokku ja lisa pehme või ning näpi kokku.  Lisa siis hakitud pähklid ja hakitud šokolaad.

Koori rabarber, haki tükkideks.  Määri ahjuvorm korralikult võiga, tõsta sinna rabarberitükid, puista peale suhkur ja tärklis, raputa peale peotäis rosinaid. Tõsta peale kattesegu ning suru see rabarberile peale.

Küpseta 30 minutit.  Tõsta ahjust välja ja lase natuke jahtuda.  Serveeri vahustatud koorega.

Seda kooki võib loomulikult teha ka õuntega. Siis võiks õuntele lisada natuke sidrunimahla.

Spargel

Spargel on kevadine lemmik.  Aga ise pole ma seda seni kunagi teinud.  Nüüd siis lõpuks.




250 gr rohelisi spargleid
1/2 sidrunit
1 tl mett
2 tl meresoola
1 l vett

Pane vesi keema. Loputa sparglivarred, koori varred köögiviljakoorijaga. Kirjutatakse, et rohelised sparglid koorida kuskil poole pealt kuni alumise otsani.  Kui kooritud, siis tuleb alt puine osa ära lõigata. Mul edevat sparglikeetmisnõud ei ole.  Panin siis vee tavalisse potti.  Keevale veele lisasin soola, mee ja viilutatud sidruni. Spargel keevasse vette ning alguses jätsin spargli ülemised otsad välja.  Need on pehmemad ja saadavad liiga kiiresti valmis. Kui natuke aega juba keenud on, siis saab kergelt vajutades spargli tervenisti sisse vajutada. Keetsin 6 minutit.  No ja lisandid, see on enda fantaasia.  Munakollasega on spargel väga maitsev.  Aga siis peaks muna pehmeks jätma. Hea.

reede, 10. mai 2013

Ajvar

Midagi vahelduseks ka Serbia köögist. Tegelikult peaks selle retsepti andma sügisel, siis on ajvari tegemise aeg aga praegu on mul aega ja kirjutan selle siis ette üles.
Koguseid on raske anda. Ajvarit tehakse tunde järgi. Aga üritan midagi.
Protsess on aga järgmine:
Vaja läheb
5 suurt suurt punast paprikat, kõige paremad on väidetavalt need sarve kujulised, mis septembris valmis saavad, neil on palju viljaliha ja koor tuleb kergelt ära.
1 keskmine baklazaan
5 spl värskelt purustatud küüslauku
 1/4 kruusi päevalilleõli
1 spl valge veini äädikat
1 tl soola, kui vaja siis rohkem.
Võib lisada veel tšillipipart kui see maitseb.

Tegemine:
Paprikad ja baklazaan, (soovi korral ka tšilli) röstida lahtisel tulel kuni koor muutub mustaks. Röstitud kraam panna kaane alla, köögiviljad jahtuvad ja koor läheb lahti. Siis tuleb koor lahti tõmmata ja täiesti ära koorida, samuti eemaldada seemned. Koor ja seemned annavad kibedat maitset ja ühe hea ajvari tegemiseks on vaja hoolikas olla.
Siis hakitakse köögiviljad peeneks või purustatakse köögikombainis ja pannakse suurde potti hauduma. Kui segu on juba kuum, lisatakse päevalille õli ja küüslaugud. Õli seob vedelikku ja aitab konserveerimisel. Sedasi hautatakse mitu tundi. Lõpu poole lisada soola ja valge veini äädikat.
Kui segu on valmis, siis pannakse puhastesse, steriliseeritud purkidesse ja suletakse kohe.
Võin ette ära öelda, et töö on raske ja vaevanõudev aga tulemus väga maitsev.
Süüakse kas leiva peale määrituna või liha kõrvale salatiks. Feta juust sobib hästi koos ajvariga.
5 kg ajvari tegemiseks läheb vaja 70 kg paprikat ;-)
Siit tuleb pilt ka.



PS Ajvar otsetõlkes tähendab tegelikult kaaviari. See on siis selline isetehtud, kodune kaaviar, sama hea ka, ausõna ;-)

kolmapäev, 1. mai 2013

Banaani-kaerapannkoogid

Mulle on hakanud need katsetused meeldima. Toidud ilma valge jahu ja suhkruta. Siit üks leid, retsepti alus on mynewroots.org kodulehel Gluten free banana bread pancakes.

Sellest kogusest piisab kahele või ühele, sest järgmisel päeval on need pannkoogid ka väga head ampsata.

1/3 kruusi kreeka pähkleid
2/3 jämedaid kaerahelbeid
1 tl söögisoodat
väheke soola
1 tl vaniljesuhkrut
1 väga küps banaan
1 tl oliivõli
2/3 kruusi hapukoort (või riisi-, mandlijooki)
2 tl mett

Köögikombainis või kannmikseris purusta puhastatud kreeka pähklid pähklipuruks. Ole ettevaatlik ja ära lase kombainil liiga kaua töötada, siis saad hoopis pähklivõi. Vala pähklipuru taignakaussi ning samas kombainis 'jahvata' järgmisena kaerahelbed jämedaks jahuks. Vala jahu pähklipuru juurde lisa sinna sooda, sool ja vaniljesuhkur. Köögikombaini pane nüüd ülejäänud koostisained: kooritud banaan, oliivõli, hapukoor ja mesi ning lase masinal töötade needki ühtlaseks massiks. Kui soovid teha piimavabu pannkooke, siis kasuta riisi- või mandlijooki. Viimasega tulevad pannkoogid palju magusamad. Muidu sobivad need pannkoogid nii soolase kui magusa kattega söömiseks.

Sega kaks segu kokku pannkoogitaignaks ning lase pool tundi toatemperatuuril seista.

Kuumuta pann ning sulata sellel kookosrasv ja prae suured lusikapannkoogid. Saab kaks pannitäit kolme pannkoogiga.  Tõsta suur supilusikatäis tainast kuumale pannile, aja ettevaatlikult laiali, tõsta juurde teise ja kolmanda koogi jagu ning keera kuumus panni alt suht madalaks.  Lase kookidel aeglaselt küpseda ning kui alumine pool juba parasjagu pruun keera kook ettevaatlikult ümber ja prae teiseltki poolt. Keerama peab väga ettevaatlikult, aga on täitsa võimalik nii et kook ei lagune.  Aeglane küpsetamine on oluline.




Kui koogid mõlemalt poolt praetud pane need kuumakindlale alusele ning tõsta ahju järelküpsema kuni tegeled järgmise pannitäiega.  Lase ka viimastel kookidel natuke aega ahjus taheneda.

Tundub, et on jändamist palju, aga tulemus on seda väärt. Ja tegelikult ei ole siin midagi nii palju tegemist. Pannkoogid tulevad mõnusalt krõbedad, seest niisked ja samas õhulised :)

Serveeri banaaniviilude, mee ja kreeka pähklitega. Ja kes piimatooteid ei pelga, siis vahustatud vahukoor nende juurde teeb kogu kremplist imelise eine.

teisipäev, 30. aprill 2013

Toored brownid



















Jahu ja suhkruta šokolaadikoogid ei jää kuidagi alla tavapärastele šokolaadikookidele.  Oluline on head koostisained.

2 kruusi puhastatud kreeka pähkleid
2 ja pool kruusi kivideta datleid (pehmeid!)
1 kruus toorkakaod
1 kruus puhastatud jämedalt hakitud mandleid
1/4 tl soola

Köögikombainis purusta kreeka pähklid kuni tekib suhteliselt peen puru. Lisa kakao ja sool ning sega.  Lisa edasi köögikombainil töötada lastes vähehaaval datlid.  Tekib saiapuru moodi segu, mis kokku pigistades kleepub mõnusalt pehmeks massiks.  Kui segu kokku ei jää tuleb lisada veel datleid.  Segu meenutab natuke trühvlimassi.  Sinna segule segada juurde hakitud mandlid ning valada segu sobivasse vormi, mille saab panna kas külmkappi või sügavkülma (mitte ahju!).  Jahedalt on brownisid lihtsam ka tükkideks lõigata.

Hea kui brownid on jahedas vähemalt paar tundi kuni üleöö.

Serveerida vahukoore ja värskete marjadega.  Aga sobib ka lihtsalt niisama, kui tekib vastupandamatu šokolaadivajadus :)

Minu praegused absoluutsed lemmikud.

Retsepti leidsin http://mynewroots.org/site/2011/04/the-raw-brownie-2/ siit.

reede, 26. aprill 2013

Suvikõrvitsa püreesupp


Esimene kevade päikesepõletus käes ja värsked maitsetaimed juba rõdul kasvamas. Kokaraamatus oli selle supi nimi (soupe de légume d'été) ehk siis suviste köögiviljade supp. Kahjuks polnud mul häid peipsiäärseid küüslauke, sibulaid ega suvikõrvitsat. Panin potti seda, mida poest leidsin. Supile võib tugevama maitse andmiseks lisada herneid, sparglit ja ube. Minu supp valmis nii:

2 suvikõrvitsat
1 suur kartul
1 sibul
vars porrulauku
2 küüslaukgu küünt
köögiviljapuljongit
õli
värske piparmünt
petersell
toidukoor (mul oli 18%  créme fraiche)
sool
pipar

Poti põhja vala õli ja kuumuta selles porrut 3-4 min. Lisa kartulitükid ning puljong ning keeda 10 min. Seejärel kõik teised köögiviljad mida kasutad ja piparmünt! Keeda kõik pehmeks, lisa koor ja maitseained ning mikserda püreeks. Serveeri soojalt, kaunista peterselliga. Kõrvale pakkusin sepikut pehme avokaado, koriandri (minu uus lemmik), tomati ja purustatud musta pipraga (Tšiili kodaniku soovituse järgi). Eesti mees muidugi asendab kõik need tervislikud vigurid juustuga.



kolmapäev, 13. veebruar 2013

Šokolaadifondüü

Midagi head valentinipäevaks.

Vaja läheb:
1 dl vahukoort
200 g tumedat shokolaadi

Dippimiseks võib kasutada:
banaane
mango- või ananassi tükke
vaarikaid
maasikaid
pirne
õunu
kiivisid
mandariine
vahukomme
rosinaid
magusaid kõrsikuid
vms.



Pese ja tükelda puuviljad. Lase vahukoor potis keema ja lisa šokolaad. Sulata see madalal tulel koore hulka ning soovi korral lisa sorts likööri. Näiteks vaarika-, maasika- või kirsi oma.
Kalla segu serveerimis alusele ja hoia see teeküünlaga kuumana. Pea meeles, et segu on tuline - ei soovita näpuga vaarikat püüdma minna, kui see peaks šokolaadi sisse kukuma. Lastele võib puuviljad ette ära dippida ja tõsta taldrikule jahtuma. Ise ma ei ole suur magusasõber aga puuviljad mõruda ja sooja šokolaadiga kadusid kiiresti. Ja dippimiseks võib kasutada tõesti palju erinevaid toite, laske aga fantaasial lennata.

laupäev, 9. veebruar 2013

Kammkarbid (Noix de Saint Jacques)

Eestis olles olen mitmes popis restoranis kammkarpe tellinud, aga kõige rohem olen rahul olnud ikka enda küpsetatud mereandidega. Sagedane viga on nende (Noix de Saint Jacques) üleküpsetamine.

Vaja läheb:
värskeid kammkarpe
oliiviõli
1 sidrun
soola
pipart

Puhasta karbid ja laota pannile, piserda oliiviõliga ja prae minut mõlemalt poolt. Lisa sool, pipar ja pigista peale sidrunimahl. Söö soojalt. Sobivad nii prae kõrvale kui eelroaks.

laupäev, 2. veebruar 2013

Peet ja veis



Tahaks midagi head ... kui mitmel hilisõhtul on selline mõte peast läbi volksatanud. Ja mis see hea on? Tavaliselt midagi äraarvamatut. Seekord oli midagi sellist.

1 ahjus küpsetatud keskmise suurusega peet (eriti, kohe eriti hea maitsega on puuküttega ahjus küpsetatud peet)
Veisesink
Balsamico äädikas

Kooritud peet sai võimalikult õhukesteks viiludeks lõigatud. Kõik viilud väga hästi isegi ei õnnestunud. Taldrikule peet ja õhukesed veisesingi viilud vaheldumisi laotud, tsipa balsamico äädikat peale tilgutatud ja valmis. Midagi head. Oli.

esmaspäev, 28. jaanuar 2013

Karbonaad

Lihahimu, himu hea praeliha järele. Mida selle tahtmisega kell pool kaheksa õhtul ette võtta. Arvatavasti soovitatakse suunduda linna parematesse liharestoranidesse. Astusin hoopis läbi Tüdrukute poest ja lahkusin sealt mõni minut hiljem paari karbonaadi lõiguga. Lõigu hinnaks vähem kui 1€, natuke kallis, aga samas saaks linnapeal kohvikus selle raha eest pool cappuccinot...

Kodus tuletasin meelde kogu tarkuse liha praadimisest küll restoran Maiasmokk praktika ajast kui ka koduperenaise tädi Aili  (aga õppinud koka) sõnadest ja ema juhendeid. Pann kuuma, liha vasardasin läbi ning jahvatasin peale musta pipart.  Pannile ka natuke õli ning kuuma õli sees pruunistasin liha ühelt poolt ja  samal ajal praadisin sibulaviilud liha kõrval mõnusalt läbi (natuke võid ka). Liha sai üheltpoolt pruuniks, siis pöörasin teise poole pruunistuma, ja praetud sibulalõigud lihale hoiule.

Kui liha ka teiselt poolt pruun on, siis tuleb kuumust madalamaks keerata lisada pannile natuke vedelikku: puljongit vms. Mul oli törts valget veini pudelisse jäänud, ei tea mis ajast, läks see pannile. Korraks lasin keema ja siis pannile kaas peale ning lasin lihal mõni + minutit haududa.  Vedelikku sai natuke rohkem, siis lasin sel hetkeks suurema kuumuse käes vähemaks aurustuda. Enne serveerimist raputasin toidu natukese soolaga üle. Ja oligi valmis!

Et kõik hea ikka tasakaalus oleks ning veel parem tegin kõrvale mõnusat kõrvitsasalatit. Riivitud värske kõrvits ning natuke jõhvikaid ja astelpaju marju juurde lisatud, sügavkülmast.

Selle toidu juures on vist ainuke kõige olulisem nipp kuumuse õigel tasemel hoidmine. Liiga kõrge kuumus kõrvetab liha ja sibula ära (halb maitse!!!), liiga madal jälle ei pruunista (jälle halb maitse!) ning liha jääb vintske.
Ja Maiasmokas lisati kastmevedelikule enne serveerimist veel paksu hapukoort. Korraks kuumutati ning segati läbi ning valati taldrikule.  Maiasmokas õppisin ma kõige pealt sibulaid hakkima ...