Metsaseene võikud ehk pilviku bruschettad

Seisin mõnda aega suur kauss käes aias tikripõõsaste juures ning veensin ennast marju korjama. Päev läbi oli vihma sadanud ja põõsad olid ikka veel märjad. Mis see natuke niiskust teeb, mõtlesin. Nii kaua mõtlesin, et läksin panin metsariided selga. Otsustasin hoopis aiast välja jalutada, et uudistada kuidas sel aastal mustikatega lood on. Igaks juhuks karbike kaasas, et äkki midagi leiab... eestlased ju räägivad kogu aeg, kui suured korilased nad on. Kuigi ma ei saa aru sellest elevusest kukeseene ümber, see seen ei ole mitte midagi erilist - jah, seda on lihtne korjata, puhastada, tarvitada, aga mingit erilist maitset sel ju ei ole? 

Võtame näiteks pilviku, neid on lihtne korjata, ja kui natuke neid leiad, siis annab see seen toitu valmistades palju välja, ei vaju kohe kuuma saades vedelikust tühjaks mingiks olematuks klombiks. Pilviku maitse on magus ja tekstuur on konkreetne ning tugev, võrreldes nii paljude teiste seentega. Pilvik on vaieldamatult üks mu lemmikseeni. Puhastada on neid natuke tüütu, aga heal asjal peab mingi vimka ikka ka olema. Kollased pilvikud on lihtsalt imelised, nii lihtsad seened ja nii head.

Leidsingi täna metsast nii pilvikuid kui kukeseeni. Üllatavalt palju seeni oli, ja palju täiskasvanud ning juba väga vanu seeni. Kakku nägin ... eks tema märkas mind esimesena. Ma vist pigem tundsin või kuulsin tema tiibade võnkumist. Kakk lendas nii hääletult, kui olin talle tema jaoks liiga lähedale kõndinud. Kui ta minust kaugemale lendas, siis ma teda märkasingi. Kakk oli enesekindlus ise, lendab minust eemale, aga maandudes jääb minu poole seljaga. Jätkasin oma seenejahti ning liikusin jällegi natuke talle lähemale. Kakk liugles mõne puu võrra selle peale minust jälle kaugemale, maandudes järgmisele oksale rahulikult selg minu poole. Pöörasin selle peale otsa ringi ja hakkasin tagasi tulema, mis ma ikka metsalinnu rahu häirin.

Kui kodu poole kõndisin hakkasin juba muretsema, et oli neid seeni vaja kokku korjata, kes puhastada viitsib. Süüa ei viitsi ka teha... Võtsin oma suure laiskuse kokku ja hakkasin seeni puhastama. Kuulasin Vikerraadiot, kus jõudis kätte aeg laste unejutuni ning kuidagi tuttavlik oli see õhtu - nagu vanasti kui lapsed olime, kui õhtul ema-isaga seenelt tulles koos seeni puhastasime.

Ahjaa, retsept ... 

Mõned peotäied puhastatud pilvikuid

Selitatud võid ja oliivõli

Mitmeviljasaia, Fazeri seemneröst vms 

Värsket kodust pestot

Värsket kodust soolakurki

Kasvuhoone soe tomat

Suitsuvorsti

Mõned oksad tüümiani 

Värskelt jahvatatud must pipar, soola

Rösti ahjus saiaviilud. Pliidil aja pann kuumaks, millel sulata või koos õliga. Kuumuta pannil puhastatud pilvikud, lisa sool ning pipar ja tüümian. Määri röstitud saiaviiludele pestot, tõsta neile valmis seenetükid ning serveeri kõige meelepärase lisaga. Hea oli! Ülejäänud seened panin purki ja külmkappi, ei teagi mis nendega peale hakata. Homme on targem.