Tiramisu

Ma ei mäleta, et ma oleksin ise kunagi tiramisu magustoitu teinud. Olen teinud kellegagi koos ja olen kellegi tehtud tiramisut söönud, aga ise pole seni teinud. Tegin enne pühi kiire otsingu retseptide seas ning olin korraga silmitsi mitme küsimusega. 

Küsimused nagu: kas kasutada vahukoort? Väidetavalt teeb vahukoor magustoidu maitse rasvaseks ning osadele mu pere liikmetele koor ei meeldi. Seega, ei kasuta vahukoort. Kuidas kasutada mune? Ma pole kunagi peljanud toorest muna, lapsepõlves tehti ikka koogel-moogelit, tainakausid lakuti puhtaks, toore taina söömise ega maitsmise hirmu pole olnud. Mäletan kui õpingute ajal Inglismaal küpsetasin koos kiriku teismelistega šokolaadiküpsiseid ja maitsesin tainast, nad kilkasid hirmust kui nägid, et seda tegin. Mina jälle võpatasin, et mis nüüd juhtus. Õpingute ajal oli kiriku noortega tegelemine mu töö ja saadud rahaga katsin seal elamise kulud. Tegelikult oli see üsna suur privileeg noortegrupiga tegelda - sain palju rohkem kui üliõpilase eluks vajaliku sissetuleku, vaid ka tuttavaks nende peredega, kultuuriga ja Inglismaaga palju rohkem kui üksnes üliõpilastega omavahel suheldes. Aga siis munad, kas panna toorest muna tiramisu sisse? Kuna tegin magustoitu üsna suurele seltskonnale ning ei tahtnud vastutust võtta võimaliku apsaka suhtes, siis leidsin veebist juhendi kuidas munad eelnevalt pastöriseerida. Ja viimane küsimus, mille peale magustoit teha? Nägin teiste retseptide juures ilusaid pilte mitmekihilisest magustoidust kaunil alusel, aga ma pidin tiramisu vanemate juurde transportima ning muid asju veel lisaks. Kuidas võimalikult lihtsalt magustoit kaasa võtta. Siin oli vastuseks klaaskapis toretsev vana supitirin, ehitasin oma tiramisu selle sügavusse.

Foto: Georg Eduard Kippar 

Kas pole, et enne toidu valmistamist või küpsetama asumist on vahel nii palju küsimusi, et kui neile adekvaatse aja jooksul vastust ei leia, siis jääb kogu ettevõtmine toppama? Mul on küll vahel nii, et kõnnin mööda tuba ringi ning otsin seda õiget alust, karpi, kaussi, kattekile, kujundusnuga vms ja tunnen kuidas kõik mu sees hakkab pöörama, sest ei leia seda õiget.

Foto: Georg Eduard Kippar 

Aga tiramisu. See oli suur magustoit esimese jõulupüha lõunasöögile, et siis kogused on kahekordsed ja piisavad 16le või 20le. Tegelikult oleneb kõik ikkagi sugulastest. Minu üks õepoeg tõstis magustoidu taldriku kuhjaga täis ja oli sellega lõpetanud enne kui ma oma lusikatäie magustoiduga ühele poole sain.

Koostisained:
300 kuni 400 grammi savoiardi ehk ladyfingers küpsiseid
500 grammi mascarpone juustu
6 suurt muna
150 grammi suhkrut
400-500 ml kanget kohvi, veel parem kui teed espressot
6 supilusikatäit Amaretto likööri
kvaliteetset kakaopulbrit

Võta mascarpone ja munad jahedast köögilauale.

Valmista kohv, lisa liköör ning lase sel jahtuda. 

Eralda munarebud munavalgetest. Munakollaste pastöriseerimine - valmista 75 grammist suhkrust ja 37 ml veest suhkrusiirup, siirup on valmis 120︒C juures. Siirupi keetmise ajal vahusta munakollased ning edasi vahustades vala juurde kuum siirup. Jätka vahustamist kuni kreem on mitmekordistunud ja jahtunud. Põhimõtteliselt korda nüüd sama munavalgetega. Valmista 75 grammist suhkrust ja 37 ml veest siirup, 'pehme kuuli' tugevuseni ehk 120 ︒C ning lisa vahustatud munavalgetele. Jätka vahustamist kuni munavalgetest tekib tugev vaht.

Munakollaste kaussi lisa mascarpone juust ning vahusta kreemi paar minutit. Lisa järgmisena kreemile vahustatud munavalged ning nüüd sega rahulikult laia lusika või spaatliga alt üles kreemist läbi kuni tekib ühtlane mass. Kui siirupiga jännata ei taha, siis vahusta munakollased ja munavalged eraldi ning lisa mascarponele nagu eelnevalt kirjeldatud.

Võta oma serveerimisnõu, mina kasutasin seekord siis supitirinat ning alusta tiramisu kokkupanekut. Kasta küpsiseid ükshaaval kohvi ja likööri segusse, ära väga kaua nendega seal vedelikus solberda. Küpsist vedelikus hoides loe mõttes: "üks väike põssa" ja siis võta küpsis välja ning pane alusele. Kata serveerimisnõu ühe kihi küpsistega. Pane küpsistekihile kreem ja määri see ühtlaselt laiali. Jätka järgmise küpsisekihiga ja kreemiga kuni küpsised ning kreem saavad otsa. Ülemine kreemikiht võiks jääda isegi natuke paksem. Sõelu sellele kakaod ja kata nõu ning aseta jahedasse seisma. 

Lugesin, et soovitatakse hoida tiramisut jahedas vähemalt 3 tundi ja siis võib serveerida. Ma ei tea, mis ime öösel juhtub, aga järgmisel päeval, kui magustoit oli üleöö külmas olnud oli see kohe väga väga hea. Maitsed olid läbi imbunud, küpsised pehmed ja kõik koos lihtsalt taevalik. Ning tõesti, maitse oli kerge, ei olnud rasvane ega koormav.