pühapäev, 19. jaanuar 2014

Napoleonikook gluteenivaba ...

Ma annan endale aru, et napoleonikoogi reegleid rikkuda on ohtlik ning võib saada saatuslikuks peresuhetele.  Aga ma siiski proovisin. Eriti kuna mulle oluliste inimeste sünnipäevad lähenemas. Mu vennad on napoleonikoogi fännid, no tegelikult kõik mehed meie peres on.  Plaan on, et teen kaks kooki ning ei ütle milles gluteen (see imeline liimaine, mis lehttainast ühe lehttaigne üldse teeb) sees on ja milles ei ole.

Allpool on katsetus teha klassikaline napoleonikook (g-vaba jahuseguga) ning väheke üle vindi, tatrajahust napoleonikook! Oi, see kõlab nii valesti kui üldse olla saab. See on justkui Napoleon oleks selga pannud talupojariided ning lasknud oma vägede juurest jalga või siis läinud vaenlase tagalasse luurele. See viimane kõlab paremini. Sest tegelikult ained, mida kasutan on kõik ülihead ning igati kiiduväärt!

Alustada tuleb kindlate tegijate juurest, st Ida Savi Saiad, pirukad ja koogid ning kiirlehttaigna retsept leheküljelt 83, väikeste mugandustega.

KIIRLEHTTAIGEN
250 gr jahu
200 gr soolata võid
pool klaasi külma vett
1/4 tl soola
1 tl mett

Ühe koogi jaoks võtsin taigna jaoks gluteenivaba jahusegu (Semper) ja teise taigna jaoks Loona talu tatrajahu.

Taignalauale vala jahu, pane peale võitükid ning haki noaga sõmeraks. Külma vette lisada sool ning mesi, lisa jahu-võisegule ning sega kiiresti taignaks. Mida vähem taigen sooja saab seda parem, ka kätesooja ... Et siis tainas palliks suruda ning keerata toidukilesse vms ning jätta külmkappi / jahedasse kohta mõneks tunniks seisma.

Piltidelt on näha jahu värvi erinevus ... aga see tatrajahu on tõesti hea. Tatra maitse jääb tunda mõnusalt meeldivalt, pähkline.


























Ja kui tainas külmkapis puhkab siis saab valmistada vanilje-keedukreemi.

VANILJE-KEEDUKREEM
2 muna
2 spl suhkrut
1 spl maisitärklist
250 ml täispiima
1-2 tl vaniljesuhkrut
50 gr võid

Kuna tegin kaks eraldi tainast, siis tegin ka kahekordse portsu kreemi. Tatrajahust koogi kreemile lisasin suure supilusikatäie mett. Oleksin tahtnud täitsa meega teha, aga olin kogemata juba suhkru lisanud.

Aga protsess, siis selline. Munad vahustatakse suhkruga ning segatakse hulka mõni supilusikatäis külma piima ning maisitärklis. Ülejäänud piim kuumutatakse keemiseni. Kuum piim segatakse munavahuga ning valatakse tagasi kuumutamisnõusse. Kus jätkatakse kuumutamist kuni kreem pakseneb, suhteliselt aeglasel tulel. Kreem ei tohi keema minna ning pidevalt peab ühtlaselt põhjast segama. Kui kreem on paksenenud, siis võetakse tulelt ja lisatakse või, maitsetatakse vaniljesuhkruga ning jahutatakse kiirelt. Hea oleks mõnda suuremasse nõusse ümber valada, et kreem jahtuks. Vahetevahel võiks segada.

KÜPSETAMINE

Ahi sooja 250 C peale.

Ahjuplaatidele raputada natuke jahu.

Taignapallid võetakse taignalauale ning lõigatakse neljaks, mis vormitakse omakorda palliks. Pallid rullida õhukesteks taignalehtedeks, mis pannakse plaadile ja küpsetatakse 5-7 minutit ahjus. Küpsetamise pikkust peab jälgima. Tatrajahust plaadid vajasid vaid 5 minutit, heledad plaadid kuni 7 minutit kuni olid läinud helepruuniks ning õhuliseks.

Plaadid tõstetakse taignalauale jahtuma.

KOOGI MEISTERDAMINE

Jahtunud koogipõhjale aseta koogivormi suurune taldrik ning lõika selle järgi põhjad sobivasse suurusesse. Taignaääred hoia kenasti alles ning ürita neid kõiki mitte nahka pista. Neist saab sobiva puru viimaseks kihiks või siis kui rullimine on edukalt läinud ka ekstra koogipõhja kokku meisterdada.

Lao taignakihid vaheldumisi täiesti jahtunud keedukreemiga tordiks ning aseta jahedasse. Hea on vähemalt 12-24 tundi vaba aega jätta. Ja siis serveeri. Kaunistada võib mõne kena marja nagu jõhvik või metsmaasikaga või siis raputada peale šokolaadilaaste vms. Kõrvale võiks pakkuda astelpaju-maasika, vaarikakastet, mis olemas on ja endale meeldib.

Kokkuvõtteks:
heleda koogi maitse oli tuttav ning tulemuseks üsnagi tavapärane napoleonikook. Tumeda koogi maitse tatrajahust tugevam ning erilisem, aga koogi tekstuur meeldivalt leheline ja õhuline. Ja kogused on siin antud ikka ühe koogi omad. Tagasihoidlikumate sööjatega sobib kook kaheksale või siis kuuele. Pigem ikka kaheksale.

Tagantjärele tarkus:

  • Kreemi peaks koogi jaoks rohkem tegema. Serveerimisel hea juurde pakkuda ning mõne maitse jaoks jääb ehk kook liiga kuivaks. Seda eriti kui kohe järgmisel päeval kooki ära ei sööda. Mõnes retseptis on suurendatud piima kogust, ma seda ei teeks. Pigem siis kõike topelt.
  • Maitse ajaga paranes. Tatrajahust tehtud koogi maitse päevade möödudes mahenes tunduvalt. Nii et kes pelgab tatrajahu maitset aga soovib ehedat g-vaba kooki soovitan kook mõni päev varem teha, ekstra kreemi varuga :) Aga kui kook kauem seisab, siis ei ole tekstuur enam nii leheline-õhuline. Nojah.
  • Kusjuures, ka Semperi jahusegust tehtud koogi maitse oli paari päeva möödudes parem. Sellel jahusegul on miskine teistsugune maitse, harjumatu.  Ei ole halb, lihtsalt natuke teistsugune :) eks.
  • Olen natuke seda retsepti edasi arendanud. Tegin pooleks riisi ja tatrajahuga, ning lisasin ühe tainakoguse kohta poole sidrunimahla vedelikule. Ei saanudki hiljem enam tatramaitsest aru, kas olin ära harjunud või kaob see tõesti ajapikku.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar