kolmapäev, 19. aprill 2017

Röstitud peedi ja ananassisalat

See on viimase aasta jooksul saanud üheks lemmiksalatiks, eriti grillitud liha kõrval serveerituna. Hea mahlane ja maitseküllane salat on hea ka seetõttu, et ananass on hea seedimise jaoks ning eriti valkude seedimiseks. Ning röstitud peet on lihtsalt imehea, ükskõik kas siis ananassi või mõne mõnusa kitsejuustu ja rohelise salatiga. Seekord siis selline erksavärviline salat, mis kindlasti laual pilku püüab.

3 peeti
pool ananassi
1-2 supilusikatäit palsamiäädikat
supilusikatäis oliiviõli
mündioksi
purustatud sool
jahvatatud musta pipart
oliiviõli serveerimiseks

Ahi sooja 200C peale ning ahjupann vooderdada fooliumiga. Siis koorida peedid, lõigata sektoriteks ja panna kaussi, kuhu lisada äädikas ning oliiviõli. Segada peedid läbi ning valada ahjupannile, millega tõsta juurikad 30-45 minutiks ahju.
Ananass koorida, südamik eemaldada (kui ei ole meelepärane) ning lõigata parajateks tükkideks.
Kui peedid on röstitud, siis lasta neil jahtuda.
Salatikaussi või serveerimisalusele panna kihiti röstitud peedisektorid ja ananass ja rebitud mündilehed, jahvatada peale musta pipart, soola ning nõristada üle oliiviõliga.

pühapäev, 9. aprill 2017

Karulaugutzatziki

Karulauk on küüslaugumaitseline, rohke C-vitamiini ja eeterlike õlidega kevadekuulutaja. Selle taime kõik osad on söödavad, juurtest õiteni. Kuna karulauk on looduskaitse all siis metsast korjates võiks tarvitada ainult lehti ja sibula mulda alles jätta. Poest saab osta ka karulaugu seemneid, kuid saaki peab paar aastat ootama.
200 g kreeka jogurtit
kimp karulauku
1 sl oliiviõli
3 väikest kurki
soola, pipart

Riivi kurk ja haki karulauk, puista üle soolaga ja jäta sõelale nõrguma. Kurgist nõrgunud vedelik vala ära. Sega kõik kokku ja lase külmikus maitsestuda. Kreeka dipikaste sobib hästi grillitud liha ja kotlettide juurde. Mina sobitasin kastme kokku võis praetud peenleivaga.

pühapäev, 12. veebruar 2017

Mustika-banaanimuffin

Tegin neid muffineid veel ning täiendasin retsepti. 

Terve õhtu on peas saatnud mind lauluread "iseenda vastu hea", ja lõpuks tuli ka meelde laul, kust need sõnad on:

"... kui suureks saan siis enam - ma tugev olema ei pea - ei pea olema ma kenam - vaid lihtsalt iseenda vastu hea - sest mu süda tahab sooja - sees kui tuksub ta - ma palun sinult Looja - mind ikka uskuda ... " Kord Saan, Mari Pokinen

2 kruusi täisterakaerahelbejahu (kasutasin Provena jahu)
1 tl söögisoodat
2 tl küpsetuspulbrit
veerand tl soola
1 kruus petti
1 suur muna
1 küpse banaan
1/3 kruusi õunapüreed (suhkruta)
1 kruus külmutatud mustikaid
(Võib lisada ka 3 spl linaseemneid, veerand kruusi täisterakaerahelbeid.)
kruus = 250 ml

Pane ahi 180 C peale sooja, otsi välja muffinipann ja kui kasutad, siis ka muffinivormid. Pane need muffinipanni. Mõtlesin, et proovin ilma pabervormideta ning mittenakkuva muffinipanniga tulid need küpsetised kenasti välja küll.

Pane mustikatele neljandik kruusist jahu, sega kergelt ning pane kõrvale. Suuremas kausis sega kuivained: ülejäänud jahu, sooda, küpsetuspulber ja sool. Lisa kuivainetele ka kaerahelbed ja seemned kui kasutad. Teises kausis tee kahvliga pudruks küpse banaan, sega juurde õunapüree, pett, muna ja sega kõik omavahel kenasti segamini. Vala see segu kuivainetesegule ja sega läbi. Palju ei ole vaja segada, lisa ka mustikad ning tõsta tainas muffinivormi. Sellest kogusest saab 12 tavasuurusega muffinit. Vormid lähevad peaaegu täis. 

Tõsta pann ahju ja küpseta 20-25 minutit, proovi puutikuga kas muffinid on valmis. Tõsta ahjust välja ja lase 5-10 minutit vormis jahtuda. Siis tõsta vormist välja ja lase puulaual lõpuni jahtuda. Katsetan nende muffinite külmutamist, et siis kui vaja saaks kiirelt hommikusöögi kaasa võtta vms.

Sügavkülmast võetud muffineid võtsin nädala jooksul päevaks kaasa. Väga sobiv ja mõnus vahepala, ning maitsesid ka hästi.

Need muffinid ei ole rammusad ega muredad, pigem meenutavad tekstuurilt õhulist Yorkshire pudingit, kui see nüüd abiks oli :) 

Õunapüreed tegin sügisel omajagu purki. Katsetasin nii vähese suhkruga kui ka täiesti ilma, mõlemad säilivad kenasti. Ning meeldib ikka see suhkruga rohkem, aga tean, et see suhkruta variant on mulle ju tegelikult parem. Väga hea magustoit on mõni osa õunapüreed ja üks osa kodujuustu (nt Farmi klassikaline) ... :) soovitan!

laupäev, 21. jaanuar 2017

Süüria spinatisupp

Süüria spinatisupp tekitab oma väljanägemisega erinevaid emotsioone. Kellele meeldib roheline värv ja kelles see tekitab pigem kahtlust kas sellist asja üldse süüa kõlbab. Miks rohelist värvi toit pigem võõristust tekitab? On selleks siis brokoli, nuikapsas, salatid, kiivi ... rohelist värvi toitu ei ole vist tegelikult kuigi palju. Selles retseptis on lisatud erinevaid vürtse ning spinatit ei keedeta kaua, mõned minutid ning on lootust, et selle taime kasulik ka alles jääb. Mulle meeldis, olen seda serveerinud suitsukalaga (nt meriahven vms valge kala), kreeka pähklite või kanafilee tükikestega. 


1 spl oliiviõli
1 keskmine sibul, puhastatud ja tükeldatud
pool kruusi puhastatud ja tükeldatud sellerivarsi
paar küüslauguküünt, puhastatud ja hakitud
½ kruusi riisi
1,5 l kana või köögiviljapuljongit
loorberileht, mõni oks peterselli ja tüümiani
700 grammi spinatit (võib kasutada nii külmutatud kui ka värsket. Värske spinat jaheda veega loputatud)
veerand tl jahvatatud vürtsi
veerand tl jahvatatud nelki
½ tl jahvatatud kaneeli
½ tl jahvatatud muskaatpähklit
1 tl kuumal pannil kergelt röstitud koriandriseemneid, lase neil jahtuda ja purusta siis uhmris 
soola ja jahvatatud musta pipart
1 tl maisitärklist
500 ml kreeka jogurtit

kreeka pähkleid, veel üks küüslauguküüs, suitsukala vms

Vähemalt 3 liitrises potis kuumuta õli ning lisa sinna sibul ja seller. Kuumuta keskmisel kuumusel kuni sibul muutub klaasjaks, umbes 4-5 minutit, lisa siis ka hakitud küüslauk ja natuke soola. Kuumuta veel minut ning nüüd vala juurde puljong, lisa riis ja loorberileht, tüümiani ning petersellivarred. Keeda kaanega kaetult tasasel tulel pool tundi.

Võta potist välja loorberileht, peterselli ja tüümianioksad. Sega sisse spinat, kata kaanega ning lase keema tõusta. Keeda 5 minutit, suppi vahetevahel segades. Spinat peaks oma erksa värvi selle aja jooksul alles hoidma. 

Püreesta supp kas kannmikseris või saumikseriga otse potis. Sega maisitärklis poole osaga jogurtist ning lisa segu supile. Kontrolli maitset lisades soola ja jahvatatud musta pipart. 

Võid purustada veel ühe väiksema küüslauguküüne ning segada selle teise osaga jogurtist. Sega see supile juurde. Serveeri hakitud kreeka pähklite, suitsukala või muu meelepärasega. 

Mulle on maitsenud see supp nii soojalt kui ka jahedalt. Eelmisel nädalal võtsin töö juurde karbis kaasa. Hea lihtne, ei olnud ka aega suppi soojendada ning sain lõunapausi kenasti kiiresti tehtud. Kolleegid küll vaatasid natuke kahtlustavalt. Sest ikka see värv, see värv :)

Ja nagu keegi Facebooki seinal kommenteeris, "Värvi üle ei vaielda" !!!

Värv aga kahjuks muutub, kui supp valmis teha, siis on mõnusalt värske roheline ja siis hakkab tumenema.

pühapäev, 30. oktoober 2016

Õunasambuk ehk sefiir

Sefiir on mõnus maiustus juba lapsepõlvest peale. Ei taha küll ära kulunult heietama hakata, et kunagi oli poest ostetud sefiir mõnusam ning nüüd on see väheke imalaks muutunud. Ja üleüldse oli suvel rohkem päikest ja talved lumisemad ja nii edasi. Proovisin siis ise sefiiri teha, et milline see õige sefiir olema peaks. No ja õunu ikka veel jagub nii et õunaretseptid ei ole sel hooajal veel mitte otsa lõppenud!

Tänapäeval tähendab see guugeldamist ja võtsin appi ka mõned raamatud. Vanadest retseptiraamatutest ühtteist leidus, mis neti retseptidele tuge andis ja esimene katsetus on tehtud. Isa kiitis sefiiri heaks, see on hea märk. Õnneks jätsin ema-isa jaoks koju väikese koguse, et selle neile järgmine kord külla minnes kaasa võtan. Kirikukohvil kadusid sefiirid karbist imekiiresti ja väikesed tüdrukud käisid näpuga sealt maiustelt maha pudenenud tuhksuhkrut maitsmas. Abiks olid Toiduvalmistamise Tehnoloogia ja Nami-nami sefiiri retsept.


Püree

400 grammi antoonovkaid (või muid hapusid õunu)
1/4 klaasi vett
200 grammi suhkrut
1 munavalge

Siirup
8 grammi agar-agarit
1.5 dl vett
400 grammi peensuhkrut

Viimistlemiseks
tuhksuhkrut

Ahi sooja 180-200 C. Pese õunad, lõika need veeranditeks, puhasta südamikust ja õisikust, aseta kastrulisse, lisa 1/4 klaasi vett ning pane ahju küpsema. Küpseta kuni pool tundi või kuni õunad pehmed. Püreesta saumikseri või köögikombainiga ja hõõru segu läbi jõhvsõela. Kaalu 250 grammi püreed, lisa 200 grammi peensuhkrut ja vala vahustamisnõusse. Nõu pane külma vee vanni ja jahuta õunapüree maha võib panna ka külmkappi.

Nüüd hakka valmistama siirupit. Sega agar-agar külma veega ja kuumuta keemiseni, siis lisa teine kogus peensuhkrut. Nüüd kuumuta segu kuni pehme kuulikese siirupi tekkimiseni või kui näit on jõudnud suhkrutermomeetril 110C. Segu tuleb pidevalt segada, mis ei sega samal ajal püree vahustamisega alustamist. 

Võta jahtunud õunapüree, lisa munavalge ja vahusta kuni mass on 2.5-3-kordne. Vahustamist jätkates lisa aegamisi kuum siirup. Vahusta kuni segu pakseneb on õhku täis ja pinnale tekivad visplist triibud.

Kata jahtumisplaat, tainaplaat küpsetuspaberiga, pritsile tähe kujuline otsak ning tõsta sefiirisegu pritsi sisse. Pressi sefiiripoolikud küpsetuspaberile või kui niisama serveerid, siis magustoidukaussi. Väga kaua ei tohiks massil lasta jahtuda, agar-agar tarretub 40C juures. Esimesed sefiiripoolikud vajusid natuke rohkem laiali, hilisemad mis pritsist välja tulid püsisid kohe kõrgemad. 

Kausist õunasambuki serveerimisel valatakse juurde marjasiirupit ja pakutakse magustoiduks. Kui maiustused valmistada, siis lase sefiiripoolikutel 12-24 tundi kuivada. Suru siis poolikud kergelt kahekaupa kokku, veereta-hüpita kaussi sõelutud tuhksuhkrus ning säilita õhukindlas karbis.

neljapäev, 27. oktoober 2016

Õunaleib III

Õunapuud on sel aastal rikkalikult vilju täis. Võib-olla sellepärast on blogis järgmine retsept jällegi õuntest. Ja võib-olla on tänavu eriti rikkalik õuna-aasta, sest tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsioonist ning protestantliku usuliikumise algusest. Lugesin hiljuti, et protestant ei tähenda vaid millegi vastu olemist ehk protestimist. Ladinakeelne sõna protestor tähendab protesteerimise kõrval ka tunnistamist, ka avalikult tunnistuse andmist. 

“Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu”, ütles Martin Luther. 
Lutherist on palju kirjutatud, mulle on ta kirikuajaloo loengutest meelde jäänud kui inimene, kes soovis siiralt oma usku ja kirikut mõista. Tema küsimused, mis ta 31. oktoober 2017 Wittenbergi kiriku uksele naelutas oli tavapärane vorm, kuidas akadeemilist diskussiooni alustada. Küllap ta pidi samas teadma, et tulemas on midagi võimast. Et see revolutsioon, mille ta vallandab on suurem kui ta ise. Oleks vaid seda julgust, et küsida ja tõde otsida ning jääda ausaks iseenda, Jumala ja teiste suhtes. 

Kui aus olla, siis on see ju retseptiblogi. Aga toit ja toit käivad käsikäes, parimad filosoofilised teoloogilised vestlused on peetud söögilaua ääres. Ning see on blogi ka sellest, mis mulle oluline: elu küsimused ja jäävad väärtused, minu perekond ja sõbrad. 

Õunaleib! See retsept hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Sellest pool on õun ja teine pool on head rasvad ja pikad süsivesikud. Viil või paar sobib hästi vahepalaks. Ja see küpsetis seisab imehästi ning läheb iga päevaga jällegi vaid paremaks. Olen kontorisse kaasa võtnud ja on just selline hea asi, mida tee kõrvale vahepalaks süüa. Sobib ka röstida, mis toob õunamaitse eriliselt esile. Rösterisse soovitan kindlasti panna, tulemus on väga hea. Jahu suhtes, võib teha nii täisteranisu- kui tatrajahuga, viimasele lisasin küll siduvat ainet ksantaankummit (gluteeni asemel). Ja suhkrut selles leivas pole, vaid niipalju kui kaunistuseks paar teelusikatäit. Aga selle võib ju soovi korral ka ära jätta.

Ahi sooja 180C peale. Leivavorm vooderda küpsetuspaberiga.

450 grammi riivitud õuna, kasutasin magushapusid talveõunu. Oma aia õunu ei koori, pesen, eemaldan õisiku ja siis saabki riivida nii et vaid südamik alles jääb. 
2 spl linaseemneid
2 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl meresoola
3 suurt muna
1/4 kruusi taimeõli
½ tl kaneeli
1 tl vaniljepastat
2 kruusi speltapüüli või toortatrajahu (tatrajahule sega sisse ½ tl ksantaankummit)

Suurde kaussi riivi õun, lisa linaseemned, munad, õli, küpsetuspulber, sool, kaneel ja vaniljesuhkur. Sega kuni kõik hästi segunenud ja lisa jahu, sega samuti ühtlaseks. Palju ära rohkem sega, vala ettevalmistatud vormi, tasanda ühtlaseks. Võta üks ilus (punane) õun ja lõika see õhukesteks viiludeks. Kata vormis leib viiludega, raputa peale väheke rafineerimata suhkrut ning aseta ahju küpsema. Küpseta kuskil tund aega, või kuni leiva sisse torgates tikk ei ole enam tainane. Tõsta koos paberiga leivavormist välja ja lase puidust laual jahtuda.

Kruusi ehk klaasi maht on 250 ml, 2,5 dl.