kolmapäev, 30. detsember 2015

Kaerahelbepuder munaga

Mõttes olen hakanud seda kaerahelbeputru jõusöögiks kutsuma. Mulle meeldib hommikul putru süüa ja samas tahaksin ka natuke valku sinna juurde saada. Piimaga puder on ka variant, aga saadav valgukogus ei ole piisav ja siis on enne 12t päeval juba nälg kallal. Võib ka tüki võid panna. Aga muna tundus kõige parem. Ning tõesti, kui ma selle hommikusöögi kella 7 ajal söön, siis kell 12 saan rahulikult lõunasöögi peale mõtlema hakata.


Ma ei mäleta, et lapsena oleksin olnud kaerahelbepudru austaja. Pigem tulevad meelde hommikusöögid lasteaias kus pidime vähemalt pool taldrikust putru ära sööma. Sättisime siis oskuslikult putru ühe taldrikupoole peale kuhja ... Nüüd olen täiesti kaerahelbepudru sõltuvuses. Eriti kui tean, et päeval mõni suurem pingutus ees - mõni rattasõit, matk, retk vms, siis tundub korralik kaerahelbepuder eriti oluline.

Ühesõnaga, kaerahelbed ja muna hommikusöögis on ju parim kombinatsioon? See, mida sinna juurde veel panna - seemneid, võid, oliivõli, mett, marju on juba igaühe enda maitse asi.

Kaerahelbepuder munaga ühele

300 ml vett
70 grammi jämedaid kaerahelbeid, kasutan Loona talu veski jämedaid kaerahelbeid
veerand teelusikatäit soola
1 muna, M suurus on täitsa paras
1 spl mett
2 spl pohli näiteks veehoidises, ema just jõuludeks mulle andis. Või siis muid meelepäraseid marju, moosi jms


Õde saatis maalt Peipsi äärsest talust oma rõõmsate ja vabade kanade mune, nii ilusad värvilised. Ei raatsinud neid kuidagi katki lüüa. Praegugi on munakoored kapi peal, pesin puhtaks ja kuivatasin ära. Nii ilusad rohelised ja beežid koored. Ema andis enda tehtud pohli veehoidises. Mesi on ka vanemate kingitud, sealt samast Peipsi järve kandist. Kaerahelbed Lõuna-Eestist taluveskist tellitud. Ilmselgelt võtan ma hommikusööki väga tõsiselt ja mõnikord õhtul magama minnes juba ootan hommikust putru :)

Tõsta muna külmkapist köögilauale. Väikses potis lase veel keema minna, lisa sool ning kaerahelbed ning keeda 12 minutit tasasel tulel aegajalt segades. Võta pott tulelt ning löö pudru peale muna. Puulusikaga sega muna kiiresti kuuma pudru sisse ning võib isegi natuke kloppida. Kui muna pudrus sees, siis keeta enam ei soovita. Kata pudrupott kaanega ning aseta tagasi kuumale rauale mõneks minutiks veel hauduma, kuumust ära enam alla pane. Valmis puder on kreemjas, õhuline ning väga maitsev. Tõsta puder kaussi, lisa lusikatäis mett ning pohlad. Ja uus head energiat ning vajalikke aineid täis päev võib alata!

reede, 25. detsember 2015

Pikkpoiss


Olen õnnelik inimene, sest mul on palju lähedasi kellega jõulude ajal aega jagada. Üks tore traditsioon on meil tädilaste ehk nõbude jõulupidu. Meid on kokku 15, lisaks kaasad, lapsed ja ka lapselapsed. Õhtu on suminat ja laste möllu täis. Ja sellise õhtu juurde kuulub alati ka hea toit. Kasutan selles retseptis eestimaist rohuveise hakkliha.

3-4 tükeldatud paprikat (võib lõigata ka ribadeks)
2 tükeldatud sibulat (või viilutatud, et siis paprikaga ühtemoodi)
4-5 sl oliiviõli
300 g viilutatud peekonit
1 kg veisehakkliha
300 g seahakkliha
5 muna
soola ja pipart
ürte oma soovi järgi (punet, peterselli, tüümiani)
3 spl sinepit (Põltsamaa kange)
sinepi võib asendada 6 spl Worcestershire´i kastme ja 3 spl tomatipastaga päikese käes kuivatatud tomatitest


Ahi sooja 200 C pöördõhuga.

Ahjuplaadile panin paprika ja sibula, piserdasin õliga üle. Küpsetasin u 30 minutit ja siis võtsin ahjust välja jahtuma. Reguleerisin ahju 160 C-le.

Samal ajal võib vooderdada vormi peekoniribadega. Olen kasutanud selleks leivavormi, siit peaks tulema kaks vormitäit. Põhi ja küljed tuleb vooderdada nii et peekoniriba servad üksteist kataksid ja otsad pikalt üle vormi äärte ripuksid. Ülejäänud peekon tuleb hakkida. Viimati tehes jätsin peekoni osa üldse välja.

Segasin kokku hakklihad, peekonijäägid, küpsetatud köögiviljad, ürdid, sinepi või kastmed, munad ja maitseained. Igasuguste hakkliha segude puhul järgin ema õpetust, segu tahab läbi loopimist. Panen kausi seguga kraanikaussi, võtan peoga segu ja viskan tugeva jõuga kaussi tagasi, ikka sedasi, et terve köök hakkliha täis ei oleks ;) Soovitus: kui oled pahas tujus, sega kotleti taigen ja klohmi see korralikult läbi ja kõik osapooled võidavad!
Nüüd panen segu vormi ja katan üle serva jäänud peekoniribadega. Lõpuks katan fooliumiga ja asetan teise suuremasse ahjuvormi. Valan sinna u 2 cm jagu keevat vett ja lasen u 2 tundi ahjus küpseda.


Kuumalt serveerimseks võib jätta 15 minutiks seisma ja siis kummutada serveerimisvaagnale. Külmalt serveerimiseks tuleb lasta vormis ära jahtuda ja siis pikkpoiss fooliumisse keerata.


Viimati kasutasin vorme, millega küpsevad sisse õõnsused ja seal ma peekonit ei kasutanud. Lasin u 30 min seista, kummutasin alustele ja täitsin veisemaksa pasteediga ja tõstsin üksteise peale. Pealt kaunistasin värskete jõhvikate ja loorberilehtedega.

neljapäev, 17. detsember 2015

Banaanileib

Banaanileib on minu jaoks saanud klassikaks. Selle küpsetise nimi on otse inglise keelest tõlgitud banana bread ning seetõttu arusaamatu, sest tegemist ei ole leivaga, nii nagu me eestlased seda mõistame. Ja ma ei saa ka öelda, et see oleks keeks, kuju on küll keeksi moodi, aga tekstuur teistsugune. Aga las see olla banaanileib, väike avastamisrõõm kuulub ka köögimaailma juurde. Näiteks nagu hakklihapirukad ega ka lihapirukad ei ole mince pies. Saate ju aru, mida ma mõtlen.

Seekordse banaanileiva tegin vähema suhkruga, aga kasutasin rohkem banaani ja teistsuguse jahuga, kasutasin tatrajahu. Tatrajahu kasutamisel on küpsetisel teistsugune maitse nii et kes sellega riskida ei taha, siis kasutage nisujahu.



115 grammi võid
100 grammi rafineerimata roosuhkrut
2 muna
250 grammi kooritud küpseid banaane (kui banaanikoores on tekkinud pruunid täpid, siis see on hea märk, et banaan on küps)
280 grammi tatrajahu (kasutan Loona talu jahu)
1 tl soodat
1/4 tl soola
1/4 tl jahvatatud kaneeli
1 tl vaniljeekstrakti
1 kruus hakitud pekaanpähkleid

Mõni tund enne küpsetamist võta või, munad jahedast köögilauale, et küpsetamise alustamisel oleks kõik ained toasoojad. Pane ahi sooja 180 C.

Segamisnõus vahusta või ja suhkur ning lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Teise kaussi pane kooritud banaanid ning näiteks käsimiksriga aeglasel kiirusel purusta ühtlaseks seguks. Lisa banaanimass võivahule, mikserda läbi, lisa ka vanilje. Sega kokku kuivained: jahu, sooda, sool, kaneel ning lisa banaani-võivahule. Sega rahulike kergete alt üles liigutustega ühtlaseks massiks ning viimasen lisa tainale hakitud pähklid.

Vala tainas keeksivormi, mis vajadusel on määritud võiga.

Küpseta banaanileiba 180 C juures vähemalt 45 minutit, kontrolli puutikuga kas on valmis ning vajadusel jätka veel 10-15 minutit küpsetamist kuni puutikk banaanileiva sisse asetades ei ole enam kleepuv ning küpsetis on valmis. Kui pealt värvus küpsemise ajal on juba liiga pruun, siis kata banaanileib fooliumiga. Lase valmis banaanileival vormis kuni pool tundi jahtuda ning kummuta restile või puuplaadile lõplikult jahtuma.

Lõika banaanileib viiludeks, määri peale võid või marmelaadi, või hoopis kata viil mõne pähklise maitsega juustuga nt Emmental või hoopis keskmise maitsetugevusega Cheddar juustu viil.

Minu jaoks on see hea laupäeva algus, kui saan banaanileiva ahjust välja tõsta, kööki täidab magus kaneeli-banaanilõhn, teha juurde kruusi lemmikteed näiteks Earl Grey tilgakese piimaga ja kodus diivanil ajalehti lugeda. Banaanileib on ka tänuväärt kaaslane piknikule või matkale kaasa võtta. Lihtsalt mõnusalt võluv.

Nipp:
Kui banaanid hakkavad laual pruuniks minema ja ei taha neid süüa ega jõua ära kasutada, siis koori banaanid ära, murra tükkideks ning pane kilekotti või karbiga sügavkülma. Neist on siis hea parajal ajal kas banaanileiba teha või banaanijäätist vms.

teisipäev, 8. detsember 2015

Lagritsamaitseline piparkoogitainas ja kuldne glasuur

Retsepti põhjana kasutasin Triini ema piparkoogitaigna retsepti, väikeste lisandustega. Valmistasin roosuhkrust siirupi ja lisasin sellele soolase lagritsasiirupi. Sulatasin kuumas siirupis või ja lisasin maitseained (kaneel, muskaat, kardemon, ingver, nelk, sool, pipar, kuivatatud apelsiinikoor ja lagritsapulber) Lasin segul jahtuda ja lisasin hapukoore, munakollased, jahu ja sooda. Sõtkusin taigna palliks ja panin ööks külmikusse. Muidugi võiks see seal ka kauem olla.
Siirup: 4 dl rafineerimata roosuhkrut
2 dl keevat vett
150g soolast lagritsasiirupit (Salty Liquorice Syrup)

250 g võid
1 tl peeneks jahvatatud kaneeli
1 tl muskaatpähklit
1 tl kardemoni
1 tl ingverit
1 tl pipart
0,5 tl soola
1 tl nelki
1 tl kuivatatud apelsinikoort
4 tl ingveripulbrit (Fine Liquorice Pouder)

7 sl hapukoor
3 munakollast
500 g jahu
0,5 tl söögisoodat

Järgmisel päeval puistasin jahu lauale ja sooritasin hommikuvõimlemise taignarulli veeretades. Väikesed kiisu- ja pardikujulised koogid said kuldseks, kui hoidsin neid 180 C juures 15 min. ahjus.
glasuur: 1 munavalge
250 g tuhksuhkrut
2 tl lagritsapulbrit
paar tilka äädikat

Sega munavalge, tuhksuhkur, lagritsapulber ja äädikas ühtlaseks massiks. Pane segu tugevasse kilekotti, lõika kotti tilluke ava ja kaunista piparkoogid loominguliselt.
Mina raputasin peale veel granuleeritud toorlagritsat, et rohkem võimendada nende piparkookide eripära.

teisipäev, 1. detsember 2015

Ahjuomlett

Tänane postitus on meil külalisesinejalt Krislinilt. Kuldne ahjuomlett.

Mida valmistada õhtusöögiks peale pikka tööpäeva kui keeruka kokakunsti jaoks enam lihtsalt aega pole ja midagi rasket nagu ei tahaks ka. Sellise probleemi ees on ilmselt nii mitmedki tegusad perenaised ja nii ka mina. Idee sai alguse päeval armsa kliendi toodud õnnelike kanade kuldkollastest mahemunadest. Need kodumunad on lihtsalt eriliselt maitsvad ja kollased. Võimalusel lasen endale alati neid nö. banaanikanade mune tuua. Banaanikanadeks nimetan munaautoreid sellepärast, et kui küsida nende 10a. peremehe käest, millega ta oma hoolealuseid toidab siis peale terade tuleb talle esimese asjana keelele banaan... nii armas... arvan et kui kusagil on olemas tõeliselt õnnelikud kanad siis just seal talus.
Igatahes kavatsesin kasutada õhtusöögiks just neid mune. Tuli idee teha üks mõnus tummine ja kohev ahjuomlett. Kuna mina isiklikult liha ei söö siis kasutasin lisandina tomatit, punast sibulat ja juustu. Kellel soovi loomsema variandi järele siis sobiks loomulikult lisaks ka sink või peekon.

Oma ahjuomletis kasutasin:

6 kodumuna
1 dl piima
1 dl hapukoort
riivitud juustu
1 tomat
pool sibulat, hästi peeneks hakituna
võid
1 sl jahu
soola, pipart, tilliKuumutasin ahju u. 180...200 kraadini, seejärel panin ahju panni koos võiga. Samal ajal kui või sulas mikserdasin kokku munad, piima, hapukoore, jahu ja maitseained. Segusse puistasin nii tomatid kui sibula. Segu pannile valatud lisasin kõige otsa peotäie juustu ja tilli ning ahju ta läkski. 10-15 min ootamist (oleneb väga ahjust, pigem vaadata et oleks ilusti hüübinud ja äärtest veidi pruun) ja toit oligi valmis. Soovitan rooga nautida KOHE! värske saia ja salatiga ning tibakese majoneesiga...mmm, nii lihtne ja maitsev pluss värvid, mis toovad sellesse sügiskaamosesse sooja päikeselise tunde! 
Pikka iga banaanikanadele ja head omletinautimist...mulle!

kolmapäev, 18. november 2015

Kana kõrvitsaga

Kuna teised väga vanaema kasvatatud 13 kg rohelist kõrvitsat endale ei soovinud siis sain mina selle au endale ta lahti raiuda ja toiduks valmistada. Supina ja ahjus küüslauguga küpsenuna on ta mulle juba meeldima hakanud. Lapsepõlvemälestus äädikamarinaadis kuubikutest hakkab meelest minema. Nüüd uus lemmik rammusa koorega ahjus valmistatult.
4 kanakintsu
800 g kõrvitsat, kuubikuteks lõigatuna
2 sibulat
2 küüslauguküünt
2 tšillit
soola
pipart
500 ml kanapuljongit
200 ml vahukoort

Puhasta ja tükelda kõrvits. Endale väikesteks kuubikuteks aga ülejäänud kõrvitsast suured puhastatud viilud - need saab siis ära kiletada ja naabrinaisele, emale, sõbrannale viia. Ja üleandes siis viidata ka meie postitusele:) Tihti ongi see ilusa kõrvitsa lahtilõikamine kuidagi ületamatu töö. Kui kaunis kõrvits alles veebruaris kapiotsast alla võtta ja avastada, et keegi on teda ühest otsast juba närinud või hoopis hallitab siis on kurb küll.
Esmalt prae kana pannil kuldseks ja maitsesta soola ja pipraga. Sibul, küüslauk ja tšilli kuumutada teisel pannil pehmeks. Tõsta kana ja praetud juurviljad kokku suurde haudepotti ja lisa kõrvitsatükid. Valada üle puljongi ja koorega ning tõsta 20 min ahju. Kui kõrvits pehme on ahjuroog valmis. Kõrvale tegin pruuni riisi ja jõin Itaalia, Crevoglio Piemonte Chardonnay'd.

kolmapäev, 11. november 2015

Kõrvits ahju vol.2

Kõrvitsa söömise juures on vist kõige raskem tema lahtilõikamine, eriti kui vanaema on ta rammusal mullal pirakaks lasknud kasvada. Tükelda ja puhasta ning uuri, kas seemned ka süüa kõlbavad.
Lõika kõrvitsast viilud, piserda üle oliiviõliga, peale puista peeneks hakitud küüslauku, soola ja tüümiani. 15 min ahjus ja valmis ta ongi. Olenevalt kõrvitsa pehmusest ja lõikude suurusest võib küpsetamise aeg muidugi erineda. Sobib nii prae kõrvale kui ka niisama nosimiseks.

Olen proovinud ka ahjukõrvitsat peterselliga, kuid kindlasti plaanin katsetada Triini kõrvitsakooki. Keldris on ootamas üks pirakas rohelist sorti kõrvitsamari, temast peaks midagi jõululauale meisterdama.


kolmapäev, 21. oktoober 2015

Ahjuforell kirsstomatitega

Ahjukala ei ole just raske valmistada, kuid vaheldusrikkaid lisandeid on juba keerulisem välja mõelda. Tomatit ei olnud ma varem ahjukalaga miksinud, tulemus oli mõnusalt mahlane ja visuaalselt kaunis. Maitses ka muidugi hästi, hea alternatiiv sidruni või koorekastmele, mida olen tavaliselt teinud.
Kasvuhoonest said viimased kirsstomatid eelmine nädal ära korjatud ja nendest viimastest siis selline mahlane lisand kaladele sündiski. Tuttava kalakasvataja saadetud forell Põltsamaa jõest.

2 kala fileed
20-30 kirsstomatit
soola, pipart

Panin fileed ahjuvormi, peale purustasin veskist soola, pipart. Sättisin kirsstomatid kalade peale ja lasin ahjus 20 min, 200C juures küpseda. Aeg võib vastavalt kala suurusele muidugi varieeruda. Liiga kauaks ei tasuks kala ahju jätta, teeb liha kuivaks. Sobib nii keedetud kartuli kui riisi kõrvale.


kolmapäev, 7. oktoober 2015

Lagrits kutsub välja

Lagrits ...
See on hoiatuseks neile, kes mõtlevad: "võeh" ning edasi järgmise postituse juurde liiguvad. Mul ja Kristil oli päris hea meel, et lagritsa väljakutse vastu võtsime. Mitu nädalat katsetasime erinevate retseptidega ja erinevate lagritsa toodetega. Valmistatud toite proovisime ise kui ka pakkusime pereliikmetele, sõpradele, tuttavatele kuni selleni välja, et lagritsaleib kaasas läksime veinipoodi sobivat veini valima. Lagritsatooteid proovimiseks tõi meile Manuela, kes on otsutanud eestimaalastele tutvustada milline lagrits tegelikult on. Tema nimelisel veebilehel manuela.ee võib leida mitmeid maiustusi, tooteid kui ka retsepte, mille järgi siis meiegi katsetama asusime. Manuela Maitsete Maagia poe avamispeo suupistete lauale jõudsid sellised igati eestimaalastele tuttavad ampsud väikese krutskiga :)
  • Rukki-lagritsaleib
  • Munapoolik Cp44karriremulaadiga
  • Grillitud sardell lagritsasinepiga
  • Lagritsa marinaadis part
  • Šokolaadi-vaarikakook
  • Panna cotta ja pohla samba
  • Karamellipaid

Lagritsaleib

Mõni aasta tagasi sõin kuskil välismaal leiba, mis mulle väga maitses. Mind paelus see maitse, see meeldis mulle ning samas ärritas, sest ei saanud kohe aru mida see mulle meenutab. Pidin enesele tunnistama, et see maitse on lagrits. Eestisse jõudes asusin lagritsat otsima, et seda ise leiba tehes proovida. Kahjuks vajalikke tooraineid ei leidnud. Võib olla selle leiva maitse ja mälestuse tõttu ma Manuela pakkumise vastu võtsin.

250 grammi peent täistera rukkijahu (kasutan Loona talu jahu)
125 grammi rukkihelbeid (samast veskist)
12 grammi värsket pärmi
1,5 tl soola
12 grammi Lakrids toorlagritsapulbrit
1-2 spl Lakrids magusat lagritsasiirupit
250 ml sooja vett
250 ml stout õlu

Sulata kausis soolaga pärm, lisa sinna soe vesi ning lahusta selles pärm. Lisa lagritsad, sega läbi, lisa veel õlu ning siis kuivained. Sega ühtlaseks ning vala segu võiga määritud leivavormi. Jäta vorm rätikuga kaetult toatemperatuurile ning lase tainal kerkida umbes tunnike. Siis aseta vorm eelsoojendatud ahju 200 C küpsema kuskil tunniks. Tunni möödudes keera ahi välja ja lase leival ahjus veel 10-15 minutit olla. Kummuta vorm puuplaadile ning jäta leib tagurpidi seisma kuskil tunniks. Keera leib õiget pidi, kata rätikuga ning lase täielikult jahtuda. Lõikama asu alles järgmisel päeval.

Poe avamispäeval viilutasime leiva, määrisime toasooja võiga, katsime kodumaise kurgi viiludega ning maitseks raputasime peale islandi lagritsasoola ja tüümianisoola.


Munapoolik Cp44 karriremulaadiga

Muna ja majonees, igaüks vist teab tunneb mõnda meesterahvast, kes sellest roast lihtsalt pöördesse läheb. Ja ometi on see midagi nii lihtsat. Võib olla on kõige keerulisem osa keedetud muna koorimine nii et see kena välimuse säilitaks.

250 grammi lemmik majoneesi
2 tl Cp44 karripulbrit
keedetud mune

Eelmisel päeval sega majonees karripulbriga ning aseta jahedasse. Maitsed seistes ühtlustuvad ning karrimaagia hakkab alles oma iseloomu näitama. Järgmisel päeval keeda munad, vala ära keeduvesi ning ehmata mune külma veega üle valades ning jahuta munad kiiresti. Koori munad ning lõika kõigepealt ära pisike viilakas otstest, et muna serveerimisalusel uisutama ei hakkaks ja siis poolita. Munapoolikule tõsta nii teelusikajagu karriremulaadi, kaunista laava soolaga ning petersellioksakesega. Ja valmis!



Grillitud sardell lagritsasinepiga

Selle suupiste võib mõnel õdusal laupäevaõhtul küll lauale panna. Sinna kõrvale lemmikõlu või kali ja ongi selline väheke tuunitud aga samas kodune suupiste valmis. Sinepi võiks üks päev või pool varem valmis teha. 

150 grammi mahedamaitselist sinepit (nt Põltsamaa)
2 tl peent Lakrids heledat lagritsapulbrit
1 spl Lakrids soolast lagritsasiirupit
500 grammi Lihakas sardelle
soovi korral marineeritud kurgiviile

Päev või pool enne serveerimist sega sinep ja lagritsad kokku ning pane jahedasse maitsestuma. Kui aeg suupisteid valmistada pane ahi 220 C sooja. Lõika sardellid pikkupidi viiludeks ning pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Meie lõikasime kaheksaks sektoriks, küpsedes tõmbavad veel rohkem kaardu ja näevad välja nagu roosad friikartulid. Küpseta 7 minutit ja tõsta vaagnale. Vala sinep serveerimiskausikestesse, teisele alusele pane marineeritud kurgisektorid ning kolmandal alusel serveeri sardellisektorid. 

Lagritsamarinaadis part ahjupeedil

Neli pardi rinnatükki
2 spl Lakrids magusat lagritsasiirupit
2 spl Lakrids toorlagritsapulbrit
Ühe apelsini mahl
värskelt jahvatatud soola ja pipart

Sega kausis marinaadiained. Tõsta pardi rinnatükid kilekotti ning vala sinna peale marinaad. Sulge kott ja loksuta kergelt et linnuliha oleks igalt poolt marinaadiga kaetud. Jäta jahedasse seisma vähemalt paariks tunniks.

Paar pikliku kujuga peeti
soola
õli
tugevamat fooliumi

Kuumuta ahi 180 C. Pese peedid, kuivata köögipaberiga, pane fooliumitükile ning vala peale natuke õli, raputa soola ning paki fooliumid kokku. Meie katsetasime kasesuitsusoolaga. Tundus äge. Pane peedid ahju tunniks küpsema. Katsu noaotsaga kas on parajalt pehmed, kuid ära liiga pehmeks küpseta pigem jäta krõmpsuvaks. Tõsta ahjust välja ning lase fooliumis olla. Köögivili küpseb natuke veel oma kuumusega edasi. Võta soojad peedid fooliumist välja, koori ning lase lõplikult jahtuda. Enne suupistete valmistamist viiluta meelepärase suurusega tükid.

Aseta külmale pannile kergelt marinaadist kuivatatud pardi rinnatükid nahak allpool ja prae madalal kuumusel 15 min, mõlemalt poolt. Üleliigse rasva võib vahepeal ära valada. Lase jahtuda ja lõika liha meelepärasteks tükkideks.

Võta peedi ja pardiviilud ning kombineeri suupisteteks, kinnita tikuga. Raputa suupistele soola või miks mitte islandi tüüminisoola ja kaunista tüümianioksaga.


Šokolaadi-vaarikakook

Šokolaad ja vaarikad ja lagrits, võib olla tekib soov sellest loetelust üks nimetus eemaldada. Sellest oleks kahju, sest see on maitsev kook. Täiesti tervitatav siinsesse koogimaailma.

Retsept on pärit manuela.ee lehelt


120 grammi nisupüüli (Loona talu jahu)
10 grammi kakaod
40 grammi tuhksuhkrut
60 grammi võid
1 näpuotsatäis soola
1/2 muna

Sega kausis kuivained ning pane sellele võitükid, näpi taigen riivsaia taoliseks puruks ning lisa siis lahtilöödud muna. Lõika tainast noaga läbi kuni tekib ühtlane mass, suru siis kätega kiirete liigutustega palliks ning tõsta ettevalmistatud koogivormi (20 cm lahtikäiv koogivorm kaetud küpsetuspaberiga). Suru tainas koogivormi põhjale ühtlaseks, tee kahvliga taina sisse mõned augud ning aseta vähemalt tunniks jahedasse. Soojenda ahi 175 C ning pane vorm ahju ning küpseta põhi, umbes 20 minutit. Tõsta koogivorm ahjust välja ning lase põhjal täiesti jahtuda.

280 grammi piimašokolaadi (Fazer)
140 ml vahukoort
1 spl Lakrids toorlagritsapulbrit
300 grammi vaarikaid (kui on ilusaid terveid külmutatud vaarikaid siis võib ka neid kasutada)
kaunistamiseks Lakrids magusat lagritsasiirupit

Kui koogipõhi on jahtunud, siis hakka valmistama kreemi. Selleks kuumuta vahukoor keemiseni, lisa sinna toorlagritsapulber ning vala kaussi tükeldatud šokolaadi peale. Sega spaatliga šokolaad ja kuum koor ühtlaseks massiks. Tõsta kreem jahtunud koogipõhjale, aja ühtlaselt laiali ning tõsta peale vaarikad. (Külmutatud vaarikate kasutamisel ära marju sulata. Katsu marjad ettevaatlikult üksteisest eraldada ja kaunista kook külmunud marjadega.) Aseta kook jahedasse. Enne serveerimist libista kook serveerimisalusele ning kaunista magusa lagritsasiirupiga tõmmates koogile triipe või tehes täppe. Maitsed tulevad kõige paremini esile kui serveerida kooki toatemperatuuril.

Panna cotta ja pohla samba lagritsasiirupiga

Piim ja lagrits on täiesti omapärane koostis. Kõige lagritsa pelglikumal inimesel soovitan just sellest kombinatsioonist alustada. Olen täiesti kindel, et ees ootab meeldiv üllatus. Sellepärast me siis tegimegi panna cotta lagritsasiirupiga, et ikka kõik saaks lagritsale võimaluse anda.



5 dl 3.5% piima
1 spl vaniljesuhkrut
0,5 dl suhkrut
2 dl 35% rõõska koort
1 spl suhkrut
7 želatiinilehte
Lakrids magusat lagritsasiirupit
värskeid pohli

Aseta želatiinilehed külma vette paisuma. Kuumuta piim ja suhkur keemiseni, jahuta pisut. Pigista pehmetest želatiinilehtedest välja liigne vesi ja lisa ükshaaval kuuma piima hulka, sega ühtlaseks. Jahuta piim ja hoia kerge tarretumiseni külmas.

Vahusta koor vähese suhkru ja vaniljesuhkruga pehmeks vahuks ning sega tarretuva piima hulka. Vala segu vormidesse, kaunista magustoit lagritsasiirupi ja pohladega ning aseta külmikusse. 

Karamellipaid

Keelekese küpsiseid, Pagar Võtaks küpsised olid väga meeldiv üllatus, kerge apelsini maitsega.

Lentz karamelli määrdekreem,
Islandi kasesuitsu maitsesoola ja 
kuivatatud rukkilille õitega.

Küpsistele määri pool teelusikatäit karamelli, raputa peale natuke maitsesoola ja kaunista rukkilille õitega. Nii lihtne see oligi. Nüüd tee endale pai.


reede, 25. september 2015

Maisileivad suvikõrvitsaga

Ma ise ei ole siiani eriti suur maisileiva fänn olnud aga see retsept sundis meelt muutma ;-) Naabrinaine andis paar kilo oma kasvatatud ja  jahvatatud maisijahu ja pakkus enda tehtud leiba ka. Nii hea oli, et pidin kohe retsepti ka küsima. Nüüd olen mõned korrad küpsetanud ja retsepti vastavalt oma maitsele kohendanud. Antud kogusest saab 24 tk.

4 muna
15 g küpsetuspulbrit
1 tass jogurtit
1 tass piima
1/2 tassi õli
1,5 dl nisujahu
1,5 dl maisijahu
1 suvikõrvits, riivitult
soola
lisaks võib panna sisse vorsti, juustu vms, kuidas soovid ja fantaasiat on, ei pea panema muidugi.
Tainas jääb vedel ja peabki jääma.
Kõik nimetatud ained sega kokku ja kalla muffini vormidesse. Küpseta 200 C juures ja niikaua kuni on kuldpruunid, täpne aeg on olnud erinev. Kontrolli ja nuusuta, kui ahjust lõhna hakkab tulema, siis on varsti valmis ;-)
Ükskord kui nisujahu oli otsas, siis panin selle asemele enamuse tatrajahu, siis tuli ka hea, maitses rohkem nagu karask. Imelik, et varem ei ole tulnud ideele karaskit muffini vormis küpsetada.

neljapäev, 24. september 2015

Täidetud patissonid

Jalutasin ükspäev Balti jaama turul, mis on ikka huvitav ja ulmeline koht. Loodan, et peale turuhoone remonti ja ümberehitusi see eriline hõng ja eredad müüjad ikka alles jäävad. Seekordseks leiuks olid pisikesed kollased patissonid ja punased tšillipiprad, mis nägid välja kui kobartomatid.
3 väikest patissoni (taldrikkõrvitsat)
1 sibul
200 g hakkliha
100 g keedetud riisi
peoga herneid
3 pisikest, teravat tšillit
soola, pipart

Lõika kõrvitsal ära pealmine osa ja eemalda seemned. Prae pannil hakitud sibul ja hakkliha, lisa herned, eelnevalt keedetud riis ja peeneks hakitud tšillipipar. Maitsesta soola ja pipraga ning vooderda tühjaks uuristatud patissonid seguga. Aseta "kaas" tagasi peale ja pista kõrvits 40 minutiks ahju.
Roog oli nii väike ja pehme, et kogu kõrvits koos koorega kõlbas ära süüa.

neljapäev, 17. september 2015

Rukki-mustikakook lagritsasiirupiga

On olemas tavaline ja tavaliseks saab see millega harjutakse. Kui paljude maitsetega oleme nüüd harjunud sellest ajast peale kui M/S Georg Ots ei ole enam ainuke laev, mis üle Läänemere Eesti ja Soome vahet sõidab. Kõik need uued maitsed, mis eksootilistest riikidest meie poodidesse jõuavad. Ja ikka öeldakse, et söö seda mis sinust 50 kilomeetri raadiuses kasvab. Tegelikult seda kohalikku toitu ma ju eelistangi. Selles koogis on koos võib olla natuke harjumatu kombinatsioon rukkijahu ja mustikatega. Leian, et toiduvalmistamisel kasutades lisaks nisujahule veel teisi jahusid vaid rikastab meie söögilauda ja maitsemeeli.

Retsepti jagas Karlovas asetseva "Anna Edasi" kohviku perenaine ühes saates. Olen seda kooki aastaid teinud, siin on minu kiiksudega variant. Ja see mis kõige kõige peal on tegi sellest kodusest metsa ja maalähedasest koogist Põhjamaise gurmeeküpsetise. 

Pane ahi sooja 200 kraadi C peale. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga.

Põhi:
400 grammi toasooja võid
170 grammi suhkrut
250 grammi rukkijahu ja 150 grammi nisujahu (kasutasin Loona talu jahusid)
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola

Vahusta toasoe või, lisa suhkur ja jätka vahustamist. Sega kuivained, lisa need vahule ja sega kõik läbi. Märja käega aja tainas plaadile pandud küpsetuspaberil ühtlaselt laiali. Kätt peab mõned korrad veel märjaks tegema, sest rukkijahu kleepub väga hästi käe külge.

Täidis:
600 grammi metsamustikaid (või 450 mustikaid ja 150 pohli)

Raputa põhjale mustikad.

Kate:
130 grammi võid
180 grammi rukkijahu ja 80 grammi nisujahu
65 grammi suhkrut
65 grammi pruuni suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola

Sega kuivained omavahel läbi, lisa ülejäänud ained ning näpi kõik purulaadseks massiks, raputa see ühtlaselt mustikatele.

Küpseta kooki umbes 1 tund kuni kook on helepruun. Tõsta kook ahjust välja. Lase koogil plaadi peal nii veerandtundi jahtuda, siis libista see puidust plaadile lõplikult jahtuma. Lõika jahtunud kook sobivateks tükkideks ja serveeri toatemperatuuril.

Serveerimisel tõsta koogitükile pehmeks vahuks vahustatud vahukoort (lisasin väheke tuhksuhkrut). Peale nirista magusat lagritsasiirupit. Ausalt, see maitsekombinatsioon oli hea ja maitsev üllatus. Lagritsasiirupit piimatoodetega kasutada soovitas mulle Manuela. Väga hea leid!

teisipäev, 8. september 2015

Grillitud kala selgroog

Ühe suurema ürituse jaoks kala ostmisel fileeris kalakasvataja need parajateks grillportsioniteks, pani pead, uimed ja sabad supi tarbeks ühte kotti, kuid selgrood sorteeris kui erilised delikatessid eraldi kaussi. Lõikas kääridega parajateks juppideks ja soovitas pista punasesõstra marinaadi. Pidavat grillides ülihääd välja tulema. Kalaks oli seekord forell aga kindlasti sobib see marinaad ja idee ka valge kalaga.
200g puruks tambitud punaseid sõstraid
4 kala juppideks lõigatud selgroog
1 hakitud tšilli
soola, pipart
3 laimi, sektoriteks lõigatuna
Purustasin kahvliga sõstrad, eemaldasin tšillikaunast seemned ja lõikasin seibideks, lisasin selgrootükid marinaadi, keerutasin peale soola ja pipart ning hoidsin üle öö külmikus.
Grillmeister Dr Valk küpsetas kalatükid kuldseks ja serveeris koos laimiga. Sõid nii väikesed kui suured, kiitsid, lutsisid näppe ja soovisid juurde. Täiskasvanud forellil on tugevad luud ja ei tule selgroo küljest kergelt lahti. Ohtu, et väikesed lapsed luud kurku tõmbavad ei tundunud olevat.
Puhtaks söödud rootsud olid ka väga fotogeenilised. Uhaa jaoks kõrvale pandud sabad ja uimed panin hetkel sügavkülma jahedamaid päevi ootama.

neljapäev, 3. september 2015

Punasesõstra beseekook

Paar aastat tagasi sain Põhjaka mõisas üht imehead punasesõstra kooki. Kui järgmisel aastal umbes samal ajal seda kooki menüüst otsisin sain selle puudumise kohta selgistuseks, et sel aastal ei ole punaseid sõstraid. Ma ei tea ühtki aastat kui ei ole punaseid sõstraid! Need on olnud olemas minu igas lapsepõlve suves. Meie aias oli väga palju punasesõstrapõõsaid, mäletan kuidas suure emailkausiga neid põõsametsa korjama läksin ning kuidas ema mahlaaurutiga aromaatset rubiinivärvi mahla tegi. Kõik lõhnas siirupiselt ja rikkalikult, herilased tiirlesid ümber ema käte, päevad olid nii palavad ja õhtud juba jahedad. See aeg tähistas suve lõppu.




Mõnevõrra jonnaka inimesena olen nüüd katsetanud seda kooki ise luua. Viimane tulemus mulle meeldis, kohe väga. Nii et kui seda retsepti kirjutan tahaks juba küpsetama hakata.

Nendest kogustest saab ühe suure ahjuplaadi jagu kooki. Oli üks ilus suvepäev ja -pidu ning kooki oli vaja heldes koguses.

Koogipõhi:
350 grammi jahu (siin kasutasin Loona talu nisupüüli)
200 grammi toasooja võid
2 munakollast
2 supilusikatäit tuhksuhkrut
2 spl külma vett

Vala jahu kas tööpinnale või suuremasse kaussi, lisa tuhksuhkur ja või ning näpi tainas riivsaia taoliseks puruks. Tee käega tainapuru sisse lohk ning pane sinna munakollased (hoia munavalged alles besee jaoks) ja külm vesi. Võta abiks nuga ning haki tainas läbi samal ajal ka kergelt noaga segades kuni tainas hakkab kokku jääma ja lõpuks suru mõne liigutusega tainas üheks palliks kokku. Väldi taina ületöötlemist! Võid panna tainapalli jahedasse või siis rulli kohe näiteks küpsetuspaberil taignarulli abiga küpsetusplaadi suurust arvestades parajaks. Küpsetusplaat võiks olla see sügavam variant. Tõsta taigen küpsetuspaberil plaadile ning säti nii et taigent ka külgedele jääks. Torka koogipõhja kahvliga augud ning tõsta koos plaadiga jahedasse, vähemalt tunniks.

Punasesõstratäidis:
4 dl punasesõstramahla või püreed*
4 supilusikatäit maisitärklist
200 grammi suhkrut
180 grammi võid
6 munakollast

Usaldusväärsesse potti** pane punasesõstramahl ja püree, tärklis ja suhkur ning sega läbi. Aseta pliidile ning tasasel tulel kogu aeg segades kuumuta kuni segu pakseneb. Tõsta pott tulelt ja lisa või (hea on või enne väiksemateks kuubikuteks lõigata) ning sega kuni või on sulanud. Lisa nüüd munakollased ja pane pott tagasi kuuma peale ning jätka kogu aeg segamist kuni segu pakseneb. Kui lusika seljale tõmmata segust läbi triip ja segu kokku ei valgu, siis on täidis valmis.

* Kui teed ise punastest sõstardest mahla, siis on sul kindlasti oma meetod mida järelejäänud marjamassist teha. Mina olen massi läbi hõredama ja siis peenema jõhvsõela surunud ning sellest samast püreest tegin koogisisu. Täidise jaoks võtsin 2 dl mahla ja 2 dl püreed (ilma suhkruta).

** Usaldusväärne pott on paksema põhjaga, jagab kuumust ühtlaselt, ei lase segu kõrbema.

Ahi sooja 200C peale.

Tõsta koogipõhi ahju u 10-12 minutiks küpsema kuni põhi on helepruun ja ei ole enam tainane. Küpsetamise ajal valmista ette munavalgekate.

Beseekate:
8 munavalget
400 grammi suhkrut
4 spl maisitärklist

Pane munavalged suuremasse vahustamisnõusse ja vahusta pehmete tippudega vahuks. Edasi vahustades lisa pool suhkru kogusest umbes supilusikatäis haaval vahule. Lisa tärklis ja sega munavaht läbi. Vahusta edasi ning lisa ülejäänud suhkrukogus, samuti aegamisi. Vahusta kuni segu on ühtlane ja läikiv.

Katsetamiste tulemusena teadsin, et nüüd oleks hea, kui on olemas pritskott. Selle munavalgekoguse paneb kenasti 53cm pikkusesse ühekordsesse kotti. Koti otsa panin avatud tähe otsiku.

Nüüd jääb siis kook kokku panna. Küpsetatud koogipõhjale vala punasesõstra täidis, silu see ühtlaseks. Võta pritskott ning koogi äärtest mööda külgi liikudes pritsi munavalgevaht koogile kiirelt ja ühtlaselt. Äärtest peab alustama, sest muidu täidis hakkab liikuma ja katet ei jätkugi ehk igale poole ühtlaselt.

Kook ahju 15-18 minutiks ning kui välja võtad jäta plaadile veerandtunniks jahtuma. Libista kook plaadilt ning lase veel enne lahti lõikamist paar tundi seista. Serveeri toatemperatuuril. Head nautimist :)

neljapäev, 27. august 2015

Rabarberiketšup

Praegu saab veel aiast viimaseid rabarbereid ja kasvuhoonest juba esimesi tomateid.  Kui suured puitunud vartega rabarberid maha niita, siis kasvatab taim suve lõpuni uusi värskeid võrseid.

Koostis:
400 g rabarberit
300 g tomatit
4 küüslauguküünt
1 punane sibul
1 tl harissapastat (võib asendada tšillipipra või Cayenne piparaga)
2 tl paprikapulbrit
1 tl soola
2 tl suhkrut
maitseks jahvatatud kaneeli

Pane tükeldatud ja puhastatud rabarberid vähese veega potti hauduma. Lisa hakitud sibul ja küüslauk. Eraldi potis keeda paar minutit tomateid, kuni nende kilejas koor lahti tuleb. Lisa kooreta tomatid ja maitseained rabarberi juurde potti ning keeda kuni sobiva paksuse saavutamiseni. Mina ei kasutanud isegi saumikserit. Maitse ja timmi endale meelepäraste ürtidega kaste sobivaks. Kui rabarberiketšup panna steriliseeritud purki, peaks ta säilima üle talve. Sellist segu saab kasutada ka liha ja kana marineerimiseks. Ketšupit saab teha ka õuntest, tikritest ja sõstardest paljude erinevate lisanditega. Head katsetamist.


neljapäev, 20. august 2015

Kümme aastat Kulbikeerutajat!



Foto Kulbikeerutajatest: U-creation


Mõnda asja alustades ei mõtle, et kuhu sellega küll välja jõuab. Kulbikeerutaja algaski sellisel moel. Nii üks kui teine sõber või tuttav päris toiduretseptide järele ning korraga tundus blogi kõige lihtsam viis, kuhu nad sõbralikult juhatada. Kõik retseptid on järeleproovitud ja kas heaks kiidetud või mõni ka maha laidetud. Ja sellest siis oleme ausalt kirjutanud.

Keegi just hiljuti ütles, et joone tekkimiseks on vaja punktist A jõuda punkti B. Kulbikeerutaja on kümne aasta jooksul järginud edukalt retseptijagamise joont. Loetelus on üle kahesaja postituse ... ei oska öelda kui mitu kilokalorit igas retseptis on, aga iseenese lõbustamiseks - kui iga postitus loeks ühe kilomeetrina, siis oleme näiteks Tallinnast mööda Peterburi maanteed jõudnud idapiirini!

Aitäh kõigile kaasautoritele, viitajatele, küsijatele, lugejatele, kõike on olnud rohkem kui arvata oleme osanud ja see on teinud meele heaks. Suur hea meel on olnud Kristi üle, kes viimastel aastatel uudseid, sisukaid ja visuaalselt professionaalseid ning kauneid postitusi lisanud (see isuäratav banaani-tšillijäätis näiteks). Ja suur tänu Sulle uute ideede ning toe eest blogi edasi pidada!

Suuri lubadusi järgmiste aastate kohta tegema ei hakka. Jätkame sama joont!
Triin



pühapäev, 16. august 2015

Banaanid šokolaadis

See viimane suvi on Kosovos olnud kohe eriti kuum ja küpsetamine ei ahvatle üldse mitte. Selle asemel liiguvad ideed uute jäätiste poole.
Meie pere uus lemmik!
Poolita banaan ja torka sisse bambusest pulk. Paiguta pulgastatud banaanid lamedasse karpi ja sügavkülma. Külmuta kõvaks, see võtab mitu tundi, kõige lihtsam on jätta banaanid jäässe terveks ööks.
Kui banaanid on kõvaks külmunud siis sulata veevannil tumedat šokolaadi, täpset hulka on raske öelda, oleneb kui palju banaane on. Minul oli viimati 11 tervet banaani ja võtsin kolm 300 gr tahvlit aga sellest hulgast jäi veel magustoidukausi täis šokolaadi järgi aga  šokolaadi peabki üle jääma, sest muidu ei saa viimaseid banaane sisse kasta. Sega sulanud šokolaadi sisse umbes supilusikatäis oliiviõli. Kasta külmunud banaanid sulanud šokolaadisegusse. Lase mõned sekundid taheneda, šokolaad kivistub kiiresti. Seejärel võib kasta banaanid kas hakitud pähklitesse või kookoshelvestesse või nagu fantaasiat on. Ja siis tagasi karpi ja külma või kui on tahtmist: söö kohe!
Glasuuri võib teha ka jogurti ja müsliga aga jogurtit ei pea sulatama.
Väga jummi magustoit ja väikeste sööjate puhul on veel eriti tore see, et jäätis ei tilgu üldse ;-)
Head isu!
Idee leitud siit.
Väga hea retsept Daily, meie Triiniga proovisime: värvilise suhkrupuruga, pähklite, marmelaadi ja tšilli/soolaga oli minu lemmik.


esmaspäev, 3. august 2015

Suvemarjakook kohupiima ja vaarikate-mustikatega

Vaarikad on ühed mu lemmikmarjad, nad on ilusad, elegantsed ja mahlased. Mustikad on metsikud, ustavad - neid metsast ikka leiab ja marjad on väga head, selles mõttes et nii maitsvad kui ka kasulikud. Sel aastal on vaarikasaak aias olnud ütlemata ilus ja rohke. Ja metsa all on külluslikult mustikaid, ainult mine ja korja. Nii juhtuski, et kui ootamatult külalisi tuli jõudsin kiiresti ühe koogi valmis teha - kohupiima ja marjadega. Marjad olid juba olemas, et ei pidanud kohe metsa poole mustikate järele lippama :D

Koogipõhi:
100 grammi toasooja võid
1 dl suhkrut
1 suur muna
3 dl Provena jahusegu kaeraga
pool teelusikatäit küpsetuspulbrit
pool teelusikatäit soola
2-3 spl külma vett

Kaussi panna jahu, segada sellesse küpsetuspulber, sool ja suhkur. Kuivaine segu peale panna või ning sõrmedega pudistada või-jahu riivsaia laadseks puruks. Kaussi lisa muna ja paar kuni mõni supilusikatäis vett ning noaga lõigata segu läbi. 26cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm määrida kergelt võiga ning suruda taigen põhjale ja külgedele 3-4 sentimeetri kõrguselt.

Täidis:
400 ml marju: kaks osa vaarikaid ja üks mustikaid

400 grammi kohupiima
3 suurt muna
1 tl vaniljesuhkrut
1 dl suhkrut
200 dl koort
1 spl maisitärklist

Kausis löö lahti munad koos suhkrutega ning klopi läbi, et muna ei oleks enam nii veniv. Lisa kohupiim, sega vispliga läbi, lisa koor ja tärklis ning klopi vispliga läbi. Võib ka mikseriga loomulikult :) mul seda lihtsalt hetkel ei olnud käepärast. Aga väga mikserdada ma ei soovitagi.

Vala täidis koogipõhjale vormi, raputa peale marjad ning aseta ahju 160-175 kraadi juures 45-50 minutiks küpsema. Avastasin, et ahjul on üks tore režiim, mida soovitatakse pirukatele, kookidele, sest seal on nii pöördõhuga küpsetamine kui ka altküpsetus. Põhi jäi mõnusalt mure ning ei vettinud ära. Paaril korral juba proovitud ning väga rahul.

pühapäev, 26. juuli 2015

Kukeseene quiche

See oli hea päev, kui metsast mustika ja kukeseenesaagiga koju sai tulla. Sealt samast metsast leidsin ka nõmm-liivateed ja estragoni sain kodunt peenra pealt. Suvi on selles mõttes ikka väga äge, nii palju mis vaja on vaid leidmise ja üles korjamise küsimus. No ja selle estragoni pidi keegi ikka mulda panema :)

Estragon oli minu jaoks pikka aega tundmatu maitseürt. Kunagi kui britis õppisin, siis töötasin õpingute kõrvalt ühes peenes võileiva kohas, mida pidas üks gurmaanist iraanlane. Ta oskas valmistada imehäid pizzasid ning kanatäidisega ciabattad olid selle koha üks müügihitte. Need mõlemad road olid maitsestatud estragoniga, mida oma üllatuseks avastasin. Paar aastat tagasi sain esimese estragonipõõsa aeda kasvama ning olen seda suvel palju kasutanud liharoogade maitsestamiseks. Ning kuivatanud ka, et oleks talvel mugavalt oma varudest võtta.

Aga siis mis sai neist kukeseentest... üks hea rammus quiche, millele soovitan kõrvale serveerida värsket salatit kas suvikõrvitsast või tomati-kurgi-tilli salatit.

Põhi:
125 gr pehmet võid
200 gr nisujahu
3 spl külma vett
veidi soola, pipart
50 grammi riivitud suitsujuustu
1 purustatud küüslauguküüs

Või ja jahu pudendada koos riivsaia taoliseks massiks. Siis lisada külm vesi, sool, pipar, riivitud juust, peenikeseks hakitud küüslauguküüs ja noaga tainast läbi lõigates segada ühtlaseks massiks. Kiirete liigutustega suruda tainapalliks kokku ning mässida kas kile sisse või suruda kohe lahtikäiva (26 cm läbimõõduga) koogivormi põhja ja külgedele. Panna taigen umbes tunniks jahedasse.

Täidis:
300 gr puhastatud kukeseeni
1 suur sibul, puhastatud ja peeneks viilutatud
2 küüslauguküünt
200 ml 10% koort
5 muna
peotäis estragoni
väiksem peotäis nõmm-liivateed
värskelt jahvatatud pipart ja soola
võid
150 gr riivitud suitsujuustu

Pannil sulatada või ning selles hautada sibul, hakitud küüslauk ja siis lisada peagi juurde puhtad kukeseened. Praadida mõõdukal kuumusel kuni seentest eralduv vedelik on aurustunud. Lisada ürdid, maitsestada soola pipraga. Kausis lüüa lahti munad, lisada koor, vajadusel see segu ka maitsestada jahvatatud pipra ja soolaga.
Ahi soojendada 200 C. Piruka põhi eelküpsetada u 10 minutit. Kergelt helepruunile põhjale panna kõigepealt seened, nende peale riivitud juust, mis valada üle muna-kooreseguga. Küpsetada ahjus kuldpruuniks, 35-40 minutit. Pirukal lasta vormis jahtuda ning serveerida leigelt värske salatiga.

Ja nagu viimasel ajal ikka juhtub, jääb pildistamiseks see kõikse viimane tükk ...