Coq au vin, kana punase veini kastmes

Klassikaline prantsuse retsept, mida sobib serveerida kartulipudru, riisi või lihtsalt värske saiaga. Originaalretseptis on kasutatud ka kana verd, et saavutada sügavam ja tõmmusem maitse ja samuti, et saaks kõik kõlbulik ninast sabani (nokast sulgedeni?) ära kasutatud. David Lebovitzi raamatus "My Paris Kitchen" oli see asendatud mõruda kakaoga.

Pudel punast veini (Côte du Rhône või mõni muu marjane vein)
1 sibul, kooritud ja hakitud
1 porgand, kooritud ja hakitud
kana (koivad, kintsud, rinnafille)
oliiviõli
sool, pipar, paar tüümianioksa, jahvatatud nelk, 2 loorberilehte
2 sl võid
150g peekonikuubikuid
230g shampinjone, poolitatult
1 tl jahu
15 pärlsibulat
180g vett
1 sl punaseveini äädikat
1,5 sl mõrudat kakaopulbrit

Sega suures kausis vein, hakitud sibul, porgand, sool, pipar, tüümian, jahvatatud nelk ja loorberilehed. Lisa kanatükid ja lase marineeruda 1-2 päeva külmkapis, neid aegajalt keerates.
Seejärel eemalda kana marinaadist, kuivata köögipaberiga ja prae oliiviõli ja võiga pannil pruuniks. Marinaad kalla läbi sõela ja hoia nii vein kui juurviljad eraldi alles. Samal pannil prae peekon, shampinjonid ja alleshoitud juurviljad pehmeks ning paksenda jahuga.
Nüüd võta suur ahjupott kuhu mahuks sisse kanatükid, praetud juurviljad seente ja peekoniga ning vala üle marinaadiga. Lase ahjus keskmisel kuumusel küpseda üks tund.
Väikeses potis sega oliiviõli ja või ning lisa kooritud pärlsibulad, maitsesta soolaga ja pruunista umbes 10 min. Lisa vesi, veiniäädikas ja hauta kuni sibulad on pehmed, umbes 40 min. Lisa need kanale. Võta ahjupotist kulbiga marinaadi väiksesse potti ja paksenda seda kakaoga, lisa see samuti kanale. Hauta veel paar minutit, et kõik uuesti läbi kuumeneks, enne serveerimist võib eemaldada tüümianioksad ja loorberilehed toidust. Prantslased muidugi jätaks nad toidu sisse.

Mina tassisin oma pärlsibulad ühest kaunist pr. linnast, Lille turult seljakotis koju. Teate seda tunnet, kui näete turuletil midagi eriti ilusat, te veel ei tea mis nendest teha aga ostmata ka ei saa jätta. Ja sinna pr. linna Lille sattusin ma ka ainult tänu Lebovitzi kokaraamatule. Tema jutustus kuidas seal linnas peab sööma kohalikku spetsialiteeti moules frites ja maitsma Merveilleux kooke tekitasid minus piisava uudihimu, et maha sõita 300 km ja ületada 2 riigipiiri. Siin pilt ka beseekoogikestest Merveilleux, mis kaetud keedukreemi ja šokolaadilaastudega. Valmistamine käib ilma või ja jahuta. Ja tegelikult mulle magus üldse ei meeldigi.

Nipp: Pärtsibulaid on lihtsam koorida, kui viskad nad umbes 5 min. keevasse vette ja peale jahtumist libiseb koor sikutades imelihtsalt maha.