esmaspäev, 29. detsember 2014

Jõulutähed ehk mince pies


Nädal enne jõule küsis ema, et miks eelmisel aastal jõulukorvikesi ei olnud. Ei osanudki midagi tarka vastata, arvasin lihtsalt, et vaevalt neist hoolitakse. Juba aastaid iga jõul tehtud ka. Nüüd ei olnud enam aega ise korvikeste sisu ettevalmistada nagu ühes vanemas postituses Jõulutähed olen kirjutanud. Aga Marks&Spencer varustab eestimaalasi juba mitmendat talve briti köögi hädavajalikuga ning sealt ostsin ka Mince Pies täidise. Korvikeste taina tegin ise.


Erinevus tainas oli seekord, et kasutasin Loona talu veski peent täistera nisujahu. Jäin selle jahuga väga rahule.

455 gr peene jahvatuse täistera nisujahu 
200 gr võid
näpuotsaga soola
150-200 ml külma vett

Sõelu jahu kaussi, lisa sool, pane jahu peale võitükid ning murenda näppude vahel saiapuru taoliseks seguks. Lisa vähehaaval külma vett noaga tainast 'läbi lõigates' kuni tainas hakkab kokku ning siis paari käeliigutusega suru tainas palliks. Lase tainal 20-30 minutit jahedas seista.

Valmista ette korvikeste vormid (väikesed keeksivormid, muffinipann (12 tk), väikesed fooliumvormid, mis kodus olemas on), kui on karta taina kinni jäämist siis määrida rasvainega.

Jahusel laual rulli taigen, lõika vormidele vastavalt parajad kettad, vooderda vormid tainakettaga, pane sisse täidis 2/3 vormist, kata pealt jällegi tainakettaga või siis lõika välja erikujulisi kaasi. Võib tainast pintseldada piimaga. Kui korvike täiesti kinni katta, siis peaks mõned täkked kaane sisse tegema.

Küpseta 190-200 C ahjus 25-30 minutit kuni korvikesed on kenasti helepruunid. Lase natuke jahtuda, tõsta korvikesed välja ning sea alusele. Raputa peale tuhksuhkrut.

Serveeri vahustatud vahukoorega. 

Imelisi jõulupühi!

Saabus jõulukaart, healt sõbrannalt kaugelt maalt ... nii vähe on neid, kes kaarte saadavad ja seda erilisemad need üksikud kaardid, mis iga aasta ikka jõuavad. Ja see üks kaart on eriline, et saadeti tervitusi ka Kulbikeerutajale. Sest piparkoogitaina retsept on kuskil kilomeetrite taga populaarne. Sellepärast kunagi see blogi sai loodud, et sõbrannad kolisid kaugele elama ning vahetevahel kuni päris tihti pärisid retseptide järele. Nii on meie Eesti maitsed jõudnud maailma erinevatesse nurkadesse ja ise reisides või katsetades on maailma maitsed jõudnud oma Eesti kodukööki.

Imelisi jõulupühi ja palju kodusooja, rõõmu ja rahu kõigile. 

"Kristus teie sees, kirkuse lootus!"

esmaspäev, 22. detsember 2014

Kõrvitsakook

See kõrvitsakook on alguse saanud Ameeriklaste tänupüha kõrvitsakoogist, aga natuke edasi arenenud. Nii et mulle tundub, et mõnusalt vürtsine kreemjas kook võiks kenasti sobida jõululauale. Milleks selle siis ka seekord valmistasin.

Tore on selle koogi juures veel seegi, et vähesed saavad aru mis koogiga tegemist. Ka kõige veendunumad kõrvitsa vastased.


Ja nagu viimasel ajal ikka, ei ole ka selles koogis gluteeni sisaldavaid toiduaineid. Mõnusam ja maitseküllasema :)


Koogipõhi

90 gr kaerakama (kui seda ei ole, siis ehk kaerahelbeid)
160 gr tatrajahu
1/4 tl ksantaankummi
150 gr võid
2 spl pruuni suhkrut
näpuotsaga soola
1 muna

Kaussi pane kaerakama, tatrajahu, ksantaankummi ja sool, sega segamini. Kuivainetele lisada suhkur ning toasoe või, näpi tainas saiapuru taoliseks ning lisa muna. Noaga tainast läbi lõigates sega taigen läbi ning suru taigen palliks mõne kiire liigutusega. Määri lahtikäiv tordivorm võiga ning suru taigen ühtlaselt vormi põhjale ning külgedele. Külje kõrgus võiks päris korralik olla, sisu on selles retseptis kenasti. Koogivorm külmkappi vähemalt pooleks tunniks.


Eelkuumuta ahi 200 C. Küpseta koogipõhi õrnpruuniks.


Sisu

450-500 gr küpsetatud kõrvitsat
300 gr pruuni suhkrut
5 muna
500 gr hapukoort
4 spl maisitärklist
2 tl kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl kardemoni
1 tl jahvatatud nelki
ja kui tundub, et võiks veel maitset olla siis 1 tl piparkoogimaitseainet

Kõrvitsa küpsetamine, lõika kõrvits mõnusateks tükkideks, eemalda pehme sisu ning pane sügavamale ahjuplaadile kuhu vala vett, et põhi oleks kaetud. Pane ahjuplaat kõrvitsaga eelsoojendatud ahju temperatuuril kuskil 150 C ning küpseta kuni viljaliha on pehme.


Jahtunud kõrvitsalt eemalda koor ning pane blenderisse ning lase kõrvits ühtlaseks püreeks. Kaussi löö lahti munad ja kergelt vahusta, lisa suhkur, vürtsid, tärklis ja hapukoor ning lõpuks ka kõrvitsapüree. Vala kõrvitsasegu küpsenud koogipõhjale ning aseta vorm uuesti ahju. Küpsema kuskil 45 minutiks kuni sisu on ühtlaselt hüübinud.


Võimalusel lase avatud uksega ahjus jahtuda ning jahuta enne serveerimist täielikult külmkapis. Serveerida vahustatud koorega.


Pilt on koogist vormis, jõuab lahti lõigatud tükiga ka pilti teha ... :)





teisipäev, 4. november 2014

Porrusupp

Porrut müüakse alati suurte kimpudena ja ma kunagi ei tea mida ülejääkidest teha. Olen kartnud tema tugevat sibula maitset, kuid supis jäi ta koos porgandi ja koorega parajalt siidine. Kaunistuseks peekon, pruunistatud sibul ja harissa helbed (endiselt minu lemmik).
4 porrut
2 porgandit
kanapuljong
100 ml koort
soola
garneeringuks peekonit, praetud šalottsibulat ja harissa helbeid.

Keeda puljongis porgandid ja porru pehmeks, lisa koor ja lase saumikseriga püreeks. Maitse! Vajadusel lisa soola. Kui kasutada puljongikuubikuid, siis soola pole tavaliselt juurde vaja panna. Serveeri praetud peekoni ja kuldseks pruunistatud sibulaga. Peale puista harissa helbeid, mis annavad supile teravust.

laupäev, 4. oktoober 2014

Burger

No oli tahtmine liha süüa. Hämmastav kuidas siin on võimalik 100 m pikkuselt tänavalt leida pea kõike vajalikku. Ja ei ole vaja ühtegi supermarketi keti poodi.  On kohvikud, on restoranid, on apteek, on kiirsöögikohad - fish&chips jms, on pubi, on ökopood, ja juustupood ja itaalia delikatessidepood ja veinipood ja lugematu hulk ajalehe/toidu/kõigepoode, ja lihapood ja kalapood. Hämmastav.


No ja pärastlõunal siis jalutasingi ühest ja teisest poest sisse ja välja kogudes vajalikku. Pole kolm nädalat süüa teinud ... !!! Nüüd siis kompenseerisin kahe koogi küpsetamise ja õhtusöögi kokkamisega. Gluteenivabad porgandikook ja banaanileib on valmis. Nende retseptid siis kui olen veendunud nende headuses. Aga õhtusöök oli lihtsalt imelihtne. Kohalikust karnist ostsin selle nädala eripakkumisel olnud beef-burgereid ehk siis veiselihaburgereid 4,99£ kilo. Väga hea kvaliteediga lihast tehtud põhimõtteliselt hakklihakotletid väga hea hinna eest.  Ning mõni lõik peekonit leidis ka tee kotti, homsele hommikusöögile mõeldes ... kuigi oleks võinud ju ka peekoni burgerile juurde lisada, hmm ...

Aga siis















burgeripihve
baklažaan
mõned tomatid
korralik majonees
natuke basiilikut
oliivõli
balsamico äädikas
kuivatatud basiilikut
jahvatatud must pipar ja sool

Kõigepealt viiluta baklažaan, lõikasin täna piklikud viilud ning kuumutasin peaagu et röstisin kuumal pannil vähese õliga. Kui baklažaan tundus poolpehme tõstsin kaussi ning lõikude vahele puistasin soola, basiilikut ja jahvatasin musta pipart. Valasin peale oliivõli ning balsamico äädikat. Jätsin seisma kuni praadisin burgeripihvid. Liha praadida vastavalt soovile, kes kui küpsenud või verist soovib. Praadimise lõpus puista peale jahvatatud must pipar.

Ja edasi juba serveerimine. Baklažaanilõik alla, peale liha, hea kvaliteetne majonees, mõni lõik küpset tomatit, veel lõik baklažaani ... ja valmis ongi! Kahjatsesin juba, et marineeritud kurki ei ole, aga kui burgeri ära sõin, olin väga rahul. Imeliselt hea.

teisipäev, 19. august 2014

Sinimerekarbid kookospiima ja karripastaga

1 kg värskeid sinimerekarpe
100 ml valget veini
värsket tüümiani
100 ml kookosepiima
1 sl punast karripastat
1 tl harissa helbeid (võib asendada mingi muu terava vürtsiga)
2 küüslauguküünt
1 sibul
õli sibula praadimiseks

Pese sinimerekarbid külmas vees puhtaks ja avatuks jäänud karbid viska minema. Lase vein koos tüümianiga potis keema ja lisa karbid, sulge pott kaanega ja kuumuta umbes 3 minutit (kuni karbid on kõik avanenud). Kuumutamisel mitteavanenud karbid viska samuti minema.

Samal ajal prae suurel pannil hakitud sibul ja küüslauk klaasjaks ning lisa kookosepiim, karripasta ja harissa helbed. Lase segu keema tõusta ja lisa pannile karbid veiniseguga. Sega kõik omavahel korralikult kokku ja kuumuta mõned minutid. Merekarbid on ise päris soolased, et soola pole vaja lisada. Serveeri koos värske saiaga. Või nagu meil siin kombeks - friikartulitega.

kolmapäev, 13. august 2014

Praetud mõõkkala

Läksin poodi sinimerekarpe tooma, koju tulin tuunikalaga. Hiljem silti uurides selgus, et tegemist hoopis mõõkkalaga. Jamie Oliveril oli mõnus ürdikaste ka mõõkkala juurde pakkuda.


2 lõiku mõõkkala
soola, pipart
Ürdikaste:1 sidrun
oliiviõli
soola, pipart
3 küüslaugu küünt
hakitud münti ja punet

Kaste: Pigista sidrunist mahl kaussi ning lisa rohkelt oliiviõli. Maitsesta soola ja pipraga, sega juurde peeneks lõigatud küüslauk ning hakitud münt ja pune.
Kuumuta praepann hästi kuumaks.
Maitsesta mõõkkala soola ja pipraga. Aseta pannile ja prae umbes 1 minut mõlemalt poolt, kuni kala on kuldne. Nii jääb kala seest veidi roosakas. Serveerides tõsta kalale ürdikastet. 

esmaspäev, 28. juuli 2014

Punasesõstrakook

Lugesin siit ja lugesin sealt ning tegin koogi siis sellise mitme retsepti peale kokku. Ja ikka ilma nisujahuta. Ei tahtnud kaua köögis olla, ei tahtnud praeguse palavusega eriti küpsetada, aga ega linnast kaugelt poest ju kaeraküpsiseid (ilma nisujahuta) ju leia. Ei leia suures linnaski ... hirmus kallid gluteenivabad küpsised vaid on - nisutärklise ja saja muu koostisainega.

Koogipõhi
7 dl kiirkaerahelbeid
2,5 dl mahe tatrajahu
250 gr võid
2,5 dl suhkrut
näpuotsaga soola
3/4 tl soodat
2 spl kakaod

Ahi sooja 200C peale.
Sulata või ja suuremas kausis sega kokku kaerahelbed, tatrajahu, kakao ning sooda. Sulanud võile lisa juurde sool ning suhkur ja sega ülejäänud kuivainetega kokku. Vali ahjuplaatidest sügavaim ning aseta selle põhjale küpsetuspaber, nii et äärtele ka paberit jääks kenasti. Vala taigen plaadile ning aja laiali ja suru ühtlaseks põhjaks. Küpseta koogipõhja ahjus u 10-15 minutit või kuni on helepruun. Lase koogipõhjal panni peal jahtuda ning kui plaat on sobivalt jahe tõsta koogipõhi külmkappi jahtuma.

Marjakate
500 gr punaseid sõstraid (puhastatud ja rootsud eemaldatud)
600 gr vaniljekohupiimapastat
400 ml vahukoort
1/2 tl vaniljesuhkrut
55 gr želatiini
100 gr tumedat šokolaadi

Veevannil sulata tume šokolaad, pane želatiin umbes 50 ml külma veega paisuma ja vahusta vahukoor vanijesuhkur juba lisatud. Ettevaatlikult vabasta kiletuubist kohupiimapasta mõnda suuremasse kaussi ning sega juurde sulatatud šokolaad. Nüüd sulata veevannil želatiin, võib lisada želatiinile 1-2 spl kuuma vett. Punased sõstrad tambi pudrunuiaga läbi, mõned marjad las jäävad terveks, mõned võiks ikka puruks minna ning lisa marjasegu kohupiimamassile. Sega läbi ning lisa natuke kohupiimakreemi sulanud želatiinile ja siis sega želatiin terve kreemikoguse juurde. Pane kreem jahedasse ning sega seda aeg-ajalt kui segu jahtub, pakseneb. Siis kui kohupiimasegu on väheke paksenenud lisa kergete alt üles segamisliigutustega vahustatud vahukoor. Tõsta kohupiima-marjasegu koogipõhjale ning aseta kook tagasi külmkappi tarretuma.

Sain koogi valmis vist kell 2 päeval, vaja vaid veel lasta külmkapis hoida. Külalistele serveerimiseks tõstsin koogi külmkapist välja kuskil kella 7 ajal õhtul. Nii et 4-5 tundi jahedas on sellele koogile paras aeg enne serveerimist. Kaunista meelepäraste marjade vms. Isa just kiitis, et põõsas uhked punasesõstra kobarad, ma käisin kiiresti ja korjasin koogi peale ära :)

Tõesti hea kook oli. Kiideti ja küsiti retsepti.

reede, 27. juuni 2014

Maasika-biskviittort

Kuna ma olen sinna gluteenivaba maailma poole kaldu, siis iga-aastane traditsiooniline maasikatordi tegemiseks käisin naabritelt jahu laenamas.  Maal (mida üks pealinna inimene küll sellega mõtleb... ) olles avastan ikka ja jälle, et linnainimeste seas popid mahekaubad on saadaval vaid linnas. No ja maal saabki sellist kaupa ikka oma inimeste käest - õe käest õnnelike kanade munad, sõbranna käest mahe tatrajahu, aiast maasikad jne.




Aga siis biskviit. Tegin kaks biskviiti, et siis kokku läks vaja 10 muna, 10 spl suhkrut jne.

1 biskviidi jaoks:
5 suurt muna
5 spl suhkrut
5 spl tatrajahu (mahe, mitte Veski Mati, see oleks ühe biskviidi jaoks liiga karm)
2 spl maisitärklist
1 tl küpsetuspulbrit
võid vormi määrimiseks
ja ka natuke ekstra tatrajahu vormi jaoks

Ahi kuskil 200C peale sooja. Lahtikäiv u 26cm läbimõõduga koogivorm määrida võiga ning raputada üle tatrajahuga.

Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, siin läheb kannatlikkust vaja.  Kui maal olles käsimikseri üle mõttes kurtma kipun, siis mõtlen vanaema peale, kes meile iga kord munakooki tegi. Ta tegi tavaliselt munasegu natuke rohkem, et me lapsed, seda teetassi pealt limpsida saaksime.  Olid ajad :) ei mingit haiguse kartust. Ja oli hea!

Vahustatud heledale tugevale vahule sõelu peale eelnevalt kokku segatud kuivained ja rahulike alt üles segamisliigutustega sega jahu munavahu hulka. Tainast ei tohi raputada ja tegevus peab olema rahulik, ei mingit rapsimist. Vala muna-jahuvaht ettevalmistatud vormi ning pane vorm ahju u 25-30 minutiks küpsema. Kontrolli kas on vaja katta fooliumiga, et pind kõrbema ei kipuks, aga seda mitte küpsemise esimese 10 minuti jooksul.

Valmis biskviidil lase kas ahjus jahtuda, kui saad seda lubada või siis laua peal ning 15-20 minuti pärast keera kummuli, eemalda vorm ning lase täiesti jahtuda.

Kreem:
400 grammi kohupiima
200 grammi hapukoort
suhkrut, maitse järgi, eelistan pigem mitte väga magusat sest biskviit ise on magus ja ka moos mida koogikihtide vahele määrisin
2 tl vaniljesuhkrut

Sega kõik kreemi ained kokku.

Lõika biskviit pooleks, immuta mahla või piimaga ning määri peale meelepärane kate. Seekord läks käiku mustikamoos ning selle peale siis kohupiimakreem. Ja uuesti biskviidiikiht ning moos ja kohupiimakreem kuni viimane biskviidikiht peale ning määri terve tort kohupiimakreemiga üle. Kata kook toidukile vms ning pane jahedasse, eelistatavalt üle öö.

Järgmisel päeval vahusta vahukoor 400 ml ning kata tort ja kaunista maasikatega.

kolmapäev, 25. juuni 2014

Rabarberijäätis

Tegin hoovikohviku jaoks kotitäie minipavlovaid ja külmkappi kogunes kenake munakollaste hulk ... brüleekreemi ei viitsinud jälle teha, ja mõte liikus vaikselt jäätise poole ...

Hiilisin natuke interneti avarustes ringi ning leidsin kokanduses usaldusväärse Martha Stewarti retseptikogus vastava retsepti! Nii et poodi koore järele ning pott tulele.

Rabarberist võtan ma alati ikka paar 'nahka'. Puhastan rabarberid ja hakin tükkideks ning panin suhkruga üle öö jahedasse või külmkappi seisma. Järgmiseks päevaks on mahl eraldunud ning siis saab mahlaga teha kas tarretist [selle retsept tuleb ka varsti], niisama mõnusat erksat jooki, smoothide sisse jms ning nõrutatud rabarberitükk kasutan kookide küpsetamisel ja nüüd siis ka jäätise tegemiseks.




Vaja minevad ained:
4 kruusi ehk 1 liiter hakitud rabarberit (seda sama juba suhkruga seista lastud ning mahl eemaldatud)
1 tl värsket sidrunimahla
5 suurt munakollast
1 3/4 kruusi vahukoort
3/4 kruusi rasvast piima
1/2 kruusi mett
1/4 tl jämedat soola

Pane rabarber, paar supilusikatäit vett ja sidrunimahl suuremasse potti ning lase keema tõusta. Keeda tasasel tulel kuni rabarber on muutunud mõnusalt pehmeks [vedeliku vähenemisega ei tohiks palju probleemi olla, sest osa mahla on juba eelnevalt ära võetud]. Saumikseriga püreeri rabarber ühtlaseks massiks. Lase segul jahtuda.

Munakollased tuleb vispliga lahti lüüa. Koor, piim, sool ja mesi pane potti ning kuumuta keemiseni. Vähenda kuumust ning lisa poole kruusi jagu kooresegu munakollastele viimaseid samal ajal kenasti segades. Lisa veel pool kruusi kooresegu ning siis vala muna-kooresegu järele jäänud kuuma koore sekka samal ajal kuumutatavat segu segades.

Jätka segamist ning segu kuumutamist kuni see pakseneb ning katab kenasti lusikaselja kui selle kreemist välja tõstad. Kuumutamine võtab aega umbes 1-2 minutit. See ei ole tegelikult väga pikk aeg ning tasub sellele tegevusele keskenduda.

Kurna kreem läbi jõhvsõela mõnda suurde kaussi ning pane see kauss teise veel suuremasse kaussi, kus on külm vesi ja näiteks sügavkülmast võetud külmakotid või jääkuubikud. Sega kreemi vahetevahel ning lase sel maha jahtuda. Kui kreem on jahtunud pane külmkappi vähemalt paariks tunniks kuni pooleks ööpäevaks.

Vispliga segades lisa rabarberimass kreemi ning pane segu sügavkülma või siis järgi jäätisemasina juhendeid. Kui panid lihtsalt sügavkülma siis alguses umbes iga poole tunni tagant võta jäätis välja ning sega läbi. Lase sügavkülmas olla vähemalt pool ööpäeva või kauem.

Kodust jäätist serveerima hakates tuleb arvestada vähemalt poole tunni tahenemisajaga. Jäätis on alguses väga kõva. Tulemus on seda mässamist väärt :) mõnusalt kreemine, iseloomuga jäätis. Igatahes, elagu rabarber!

reede, 13. juuni 2014

Juustuga täidetud kõrvitsaõied

Praetud kõrvitsaõied meeldivad mulle juustuga täidetult. Selleks võib kasutada erinevaid juuste, mina toppisin õitesse Scamroza (suitsetamata) juustu, mis on sarnane Mozzarellale, aga elastsem ja kuivem.

2 muna
jahu
15 kõrvitsaõit
100 g Scamroza juustu
õli
soola

Puhasta õied ja täida nad juustuga. Klopi munad ja kasta täidetud õied enne muna ja siis jahu sisse. Prae kiirelt mõlemalt poolt kuldseks ja raputa üle soolaga.

laupäev, 24. mai 2014

Karulaugupesto



Hämmastav kui palju elevust karulauk see aasta tekitas. Ja et retsept kindlalt võtta oleks, panen siis selle siia kirja ka.




Korralik punt karulauku,
varred lõikan ära ja kasutan vaid lehti
Peotäis röstitud seemneid või pähkleid
(seedermänni-, kõrvitsa- või päevalilleseemneid, india pähkelid vms), mis parajasti olemas on. Mulle meeldib tudengisegu pähklicombost välja noppida pähklid mis muidu eriti kaubaks ei lähe :)
50 grammi Parmesani juustu, kasutan tihti Valio Fortet. Või siis mõnikord Pecorino Romanot, lambapiimajuustu.
1 dl oliivõli.
Teelusikatäis meresoola
Kõik osalised purustajasse ning lasta seguneda ühtlaseks.

















Paljud küsivad, et mis ma selle pestoga teen :) Mida ikka pestoga tehakse: salatikastmena, pasta kastmena, singiviilu peale või näiteks kitsejuustuga mõnus amps.


Rabarberikook hapukoorekattega













Esimesed rabarberivarred aiast on alati kuidagi erilised. Et kevad on käes ning suvi järjest lähemal. Ja mõni kook on peaaegu et ajatu: mõnus mure koogipõhi millel mahlane hapukoorekate ning hapukas rabarber. Lihtsam teha kui klassikaline muretaina-biskviidikattega kook, ning ehk siis sobib laupäeva õhtut lõpetama.

Retsept on nami-nami retseptikogust, ja nagu ikka, vastavalt sellele mis kodus olemas oli sai väheke kohandatud.

Tainas:
100 g võid
85 g suhkrut
50 g hapupiima või hapukoort
1 muna
180 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
Täidis:
250 g hapukoort
4 sl suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut
Kate:
4-5 rabarbrivart
suhkrut

Vahusta toasoe või suhkruga ja lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ning hapupiim, vaheldumisi lisades ja läbi segades. Tegin ahjuplaadi jagu ning võtsin kõike topelt. Määrisin taina küpsetusplaadile pandud küpsetuspaberile ühtlase kihina laiali. Või siis määri 1 korra tainas võitatud 24 cm lahtikäiva vormi põhjale ja servadele.

Sega täidiseained omavahel ja vala tainale. Kata see omakorda tükeldatud rabarbriga ning puista peale veidi suhkrut.

Küpseta 200 kraadise ahju keskosas umbes 30 minutit, kuni tainas on kuldne ja täidis hüübinud.

Lase veidi plaadil või vormis jahtuda ja siis libista puitplaadile vms jahtuma.

teisipäev, 6. mai 2014

Haug punases marinaadis

Haugi peetakse tuima maitsega kalaks, pealegi on tal palju peenikesi luid, mida on tülikas kalast kätte saada. Kõige parem toit haugist on ikka uhhaa, aga see peab olema keedetud kohe peale püüdmist, järve ääres, lõkketulel. Iga kalamehe landikarbis peab olema sool, pipar ja loorber kohe võtta. Kui naised saabuvad vihmasest metsast seenekorvidega, peab soe jook juba valmis olema. 
Siin aga retsept, mida haugist kodus valmistada.
Puhastatud ja fileeritud kala tükeladada ja paneerida muna ja riivsaiaga, lisada soola ja piprart. Õlis hautada porgandiviilud ja sibul pehmemaks ning lisada loorberilehed ja terapipart. Tomatipastat niipalju, et saaks hiljem katta kogu praetud kala kastmesse ja törts äädikat maitse tugevdamiseks. Kui marinaad on jahtunud, kallata see paneeritud kalale ja külmikusse maitsestuma.

Suur tänu kalamees Rudole.

esmaspäev, 24. märts 2014

Sinihallitusjuustuburgerid

No ja grillihooaja selle aasta avalöögi pearoog oli grillburgerid. Ja et ikka olukorra jaoks väärilised olla, siis pikantsed burgerid. Kunagi nii kardetud Roquefort juustuga, aga mis on minu meelest parim sinihallitusjuustude seas. 
Tegin jällegi Gordon Ramsay Maailma Köök raamatust võetud retsepti järgi. Muutusi niipalju, et kasutasin parimat juustu ja murulauk jäi kasutamata. No ei olnud veel peenra peal :)

Burgerid:
1,5 kg veisehakkliha, lahjemat
2-3 väikest punast sibulat, kooritud ja peeneks hakitud
140 gr Roquefort juustu, tükkideks murendatud või juustunoaga tükkideks lõigatud
mõned sortsud Tabasco kastet
3 tl Worcestershire kastet
1,5 tl sinepit
soola ja musta pipart
oliivõli

Panin kõik koostisained, välja arvatud õli, kaussi ning segasin kätega hästi segamini. Tegin testi, võtsin väikese tükikese burgeritainast ning praadisin õlitatud pannil ja maitsesin kas soola-pipart parajalt. Midagi seekord lisama ei pidanud.

See pipra ja soola jahvatamine lihale on alati selline tunde küsimus. No ja juurde saab ju alati lisada ...  konspireeriv tegevus väheke ole.

Tõstsin burgeritaina mõneks tunniks jahedasse. Kui grill hakkama pandud vormisin märgade kätega tainast parajad kotletid. Sellest portsust kuskil 16 portsjonit. 

Ühesuuruste burgerite saamiseks tuleks tainast poolitama hakata. Kogu aeg pooleks kuni on 16 pallikest, mida saab parajateks pätsikesteks vormida. Kui ei taha, et keskelt väga kerkib, siis jäta lohuke sisse. Nõrista oliivõli peale ja küpseta umbes 7-10 minutit grillil poole pealt keerates kuni nad on küpsed. Kotletid peavad keskelt natuke roosaks jääma.

No ja siis juurde meelepärane burgeri butafooria.

Grillisime burgerite kõrval hamburgerisaia kuklipoolikud ja rukkileiva viile. Lauale oli valmis pandud pestud, kuivatatud salatilehed, avokaadoviilud, majonees, tomativiilud, ketšup ja marineeritud kurgiviilud.


Kokku panemine on juba igaühe enese fantaasia. 

pühapäev, 23. märts 2014

Grillitud ribi

See retsept läheb tärnikesega kirja. Et kindlasti kasutan retsepti jälle.  Nüüd tean ka juba täpsemalt millist ribi turult otsida ning küsida. Retsept on pärit Gordon Ramsay Maailma Köök raamatust.

Liha! ja muu:
3-4 kg searibi



3 spl tomatipüreed
2 sibulat, kooritud ja neljaks lõigatud
4 küüslauguküünt, kergelt lömastatud
1 tl musta terapipart
5 nelki
2 tl kuiva harissat (retseptis oli 2 kuivatatud tšillit, kodus oli harissa läks see käiku)
soola ja pipart

Kõigepealt hauta ribid. Suur pott täida 2 liitri veega, lisa tomatipüree, sibul, küüslauk, terapipar, nelk, harissa. Aja vedelik keema ning lase 15 minutit mulinal keeda. Lõika ribid sobivateks tükkideks, mida oleks hea grillida kui ka mis kenasti tihedalt potti mahuksid. Pane sisse ribid ja lisa veidi soola-pipart. Lisa vajadusel kuuma keedetud vett nii et ribid oleksid kaetud ja aja uuesti keema. Riisu keemise ajal ära vaht. Keskmisel tugevusel keedes hauta 60-90 minutit, oleneb ribitüki paksusest, mis oled potti pannud.

Ribi, mis seekord tegin oli suhteliselt paksud tükid, keetsin poolteist tundi kuni liha oli suhteliselt pehme ning oli näha, et kont hakkab eralduma. Vahepeal tuleb vett juurde lisada, kui liiga palju on juba ära aurustunud. Võta pott tulelt ning lase jahtuda.

Vaaba jaoks kurna keeduleem läbi peenema sõela teise kastrulisse ning lase keeda, kuni vedelik on vähenenud kahekolmandiku võrra. Ja siis lisa sinna kõik allpool olevad vajalikud asjad. Sega kõrgel kuumusel kuumutades 6-8 minutit kuni segu hakkab mullitama ja on siirupine.



Vaaba jaoks läheb vaja:
3 spl muscovada suhkrut (GR retseptis oli 4 spl melassi, seda ma ei kasutanud)
2 sibulat, kooritud ja peeneks hakitud
4 spl mett
4 spl Worchestershire kastet
2 spl tomatipüreed
2 spl sinepit
2 spl õunaäädikat
mõned sortsud Tabasco kastet
1 sidruni mahl

Keetsin ribid eelmisel päeval. Võtsin enne grillima hakkamist jahedast aegsasti välja toatemperatuurile. Kui hakkasime grilli ettevalmistama siis valasin vaaba ribidele ja lasin natuke aega seista kuni söed valmis said. Grillisime mõni minut mõlemalt poolt ja siis mmm... :) grillihooaeg avatud!


teisipäev, 28. jaanuar 2014

Toorjuustu-šokolaadi tassikoogid


Ja jälle midagi gluteenivaba! Seekord tatrajahuga, aga kindlasti õnnestub see retsept ka nisujahuga tehes.


200 gr tumedat šokolaadi
80 grammi võid
130 gr muscovada suhkrut
3 muna
80 gr tatrajahu
1/2 tl soola
50 gr Kreeka või pekaanpähkleid

Ahi sooja 190 C. Või ja toorjuust kreemi valmistamiseks tõstetakse jahedast töölauale.

Suurem nõu veega tule peale ning väiksem nõu suure nõu peale (nii et põhi ei läheks vastu vett) ja sinna või ning 100 grammi šokolaadi. Või ning šokolaad sulatada.

Kausis vahustatakse munad ja suhkur heledaks vahuks. Nipp: Hea on lasta munadel natuke aega suhkruga seista, muscovada suhkur minu kogemusega kipub tükki minema ning natuke lasta munaseguga koos seista aitab tükkidel paremini lahti sulada. Edasi vahustades lisatakse šokolaadi-võisegu ning jätkataks kuni segu on ühtlane. Lisatakse kuivained ja ülejäänud hakitud šokolaad ja pähklid.

Muffinipann täidetakse pabervormidega, mis täidetakse tainaga. Siit kogusest jagub 12 tavasuuruses tassikoogi jaoks.

Muffinipann ahju umbes 20 minutiks. Tõstetakse ahjust välja ning lastakse koogikestel vormis umbes 10 minutit jahtuda. Siis tõstetakse juba tööpinnale jahtuma.

200 grammi toorjuustu
200 gr soolata võid
1,5-2 kruusi tuhksuhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
1 tl konjakit

Või vahustatakse kuni on ühtlaselt pehme ning siis lisatakse toorjuust. Toorjuust mikserdada võiga segamini ettevaatlikult, madalal kiirusel. Kreemile lisatakse tuhksuhkur ja vaniljesuhkur ning jätkatakse madalal kiirusel segamist kuni tuhksuhkur enam ei ole ohtlik :) Kui tuhksuhkru kausist 'välja lendamine' on enam-vähem välistatud tõstetakse mikseri kiirust ning kreem vahustatakse. Maitseks võib panna konjakit.

Kreem pritsitakse täiesti jahtunud koogikeste peale ning kaunistatakse.

Tagantjärele tarkus:
Need koogid on väga head järgmisel ja ülejärgmisel kui ka üle-ülejärgmisel päeval. Huvitav, et tatrajahust tooted on väga head ka mõni päev hiljem.

pühapäev, 19. jaanuar 2014

Napoleonikook gluteenivaba ...

Ma annan endale aru, et napoleonikoogi reegleid rikkuda on ohtlik ning võib saada saatuslikuks peresuhetele.  Aga ma siiski proovisin. Eriti kuna mulle oluliste inimeste sünnipäevad lähenemas. Mu vennad on napoleonikoogi fännid, no tegelikult kõik mehed meie peres on.  Plaan on, et teen kaks kooki ning ei ütle milles gluteen (see imeline liimaine, mis lehttainast ühe lehttaigne üldse teeb) sees on ja milles ei ole.

Allpool on katsetus teha klassikaline napoleonikook (g-vaba jahuseguga) ning väheke üle vindi, tatrajahust napoleonikook! Oi, see kõlab nii valesti kui üldse olla saab. See on justkui Napoleon oleks selga pannud talupojariided ning lasknud oma vägede juurest jalga või siis läinud vaenlase tagalasse luurele. See viimane kõlab paremini. Sest tegelikult ained, mida kasutan on kõik ülihead ning igati kiiduväärt!

Alustada tuleb kindlate tegijate juurest, st Ida Savi Saiad, pirukad ja koogid ning kiirlehttaigna retsept leheküljelt 83, väikeste mugandustega.

KIIRLEHTTAIGEN
250 gr jahu
200 gr soolata võid
pool klaasi külma vett
1/4 tl soola
1 tl mett

Ühe koogi jaoks võtsin taigna jaoks gluteenivaba jahusegu (Semper) ja teise taigna jaoks Loona talu tatrajahu.

Taignalauale vala jahu, pane peale võitükid ning haki noaga sõmeraks. Külma vette lisada sool ning mesi, lisa jahu-võisegule ning sega kiiresti taignaks. Mida vähem taigen sooja saab seda parem, ka kätesooja ... Et siis tainas palliks suruda ning keerata toidukilesse vms ning jätta külmkappi / jahedasse kohta mõneks tunniks seisma.

Piltidelt on näha jahu värvi erinevus ... aga see tatrajahu on tõesti hea. Tatra maitse jääb tunda mõnusalt meeldivalt, pähkline.


























Ja kui tainas külmkapis puhkab siis saab valmistada vanilje-keedukreemi.

VANILJE-KEEDUKREEM
2 muna
2 spl suhkrut
1 spl maisitärklist
250 ml täispiima
1-2 tl vaniljesuhkrut
50 gr võid

Kuna tegin kaks eraldi tainast, siis tegin ka kahekordse portsu kreemi. Tatrajahust koogi kreemile lisasin suure supilusikatäie mett. Oleksin tahtnud täitsa meega teha, aga olin kogemata juba suhkru lisanud.

Aga protsess, siis selline. Munad vahustatakse suhkruga ning segatakse hulka mõni supilusikatäis külma piima ning maisitärklis. Ülejäänud piim kuumutatakse keemiseni. Kuum piim segatakse munavahuga ning valatakse tagasi kuumutamisnõusse. Kus jätkatakse kuumutamist kuni kreem pakseneb, suhteliselt aeglasel tulel. Kreem ei tohi keema minna ning pidevalt peab ühtlaselt põhjast segama. Kui kreem on paksenenud, siis võetakse tulelt ja lisatakse või, maitsetatakse vaniljesuhkruga ning jahutatakse kiirelt. Hea oleks mõnda suuremasse nõusse ümber valada, et kreem jahtuks. Vahetevahel võiks segada.

KÜPSETAMINE

Ahi sooja 250 C peale.

Ahjuplaatidele raputada natuke jahu.

Taignapallid võetakse taignalauale ning lõigatakse neljaks, mis vormitakse omakorda palliks. Pallid rullida õhukesteks taignalehtedeks, mis pannakse plaadile ja küpsetatakse 5-7 minutit ahjus. Küpsetamise pikkust peab jälgima. Tatrajahust plaadid vajasid vaid 5 minutit, heledad plaadid kuni 7 minutit kuni olid läinud helepruuniks ning õhuliseks.

Plaadid tõstetakse taignalauale jahtuma.

KOOGI MEISTERDAMINE

Jahtunud koogipõhjale aseta koogivormi suurune taldrik ning lõika selle järgi põhjad sobivasse suurusesse. Taignaääred hoia kenasti alles ning ürita neid kõiki mitte nahka pista. Neist saab sobiva puru viimaseks kihiks või siis kui rullimine on edukalt läinud ka ekstra koogipõhja kokku meisterdada.

Lao taignakihid vaheldumisi täiesti jahtunud keedukreemiga tordiks ning aseta jahedasse. Hea on vähemalt 12-24 tundi vaba aega jätta. Ja siis serveeri. Kaunistada võib mõne kena marja nagu jõhvik või metsmaasikaga või siis raputada peale šokolaadilaaste vms. Kõrvale võiks pakkuda astelpaju-maasika, vaarikakastet, mis olemas on ja endale meeldib.

Kokkuvõtteks:
heleda koogi maitse oli tuttav ning tulemuseks üsnagi tavapärane napoleonikook. Tumeda koogi maitse tatrajahust tugevam ning erilisem, aga koogi tekstuur meeldivalt leheline ja õhuline. Ja kogused on siin antud ikka ühe koogi omad. Tagasihoidlikumate sööjatega sobib kook kaheksale või siis kuuele. Pigem ikka kaheksale.

Tagantjärele tarkus:

  • Kreemi peaks koogi jaoks rohkem tegema. Serveerimisel hea juurde pakkuda ning mõne maitse jaoks jääb ehk kook liiga kuivaks. Seda eriti kui kohe järgmisel päeval kooki ära ei sööda. Mõnes retseptis on suurendatud piima kogust, ma seda ei teeks. Pigem siis kõike topelt.
  • Maitse ajaga paranes. Tatrajahust tehtud koogi maitse päevade möödudes mahenes tunduvalt. Nii et kes pelgab tatrajahu maitset aga soovib ehedat g-vaba kooki soovitan kook mõni päev varem teha, ekstra kreemi varuga :) Aga kui kook kauem seisab, siis ei ole tekstuur enam nii leheline-õhuline. Nojah.
  • Kusjuures, ka Semperi jahusegust tehtud koogi maitse oli paari päeva möödudes parem. Sellel jahusegul on miskine teistsugune maitse, harjumatu.  Ei ole halb, lihtsalt natuke teistsugune :) eks.
  • Olen natuke seda retsepti edasi arendanud. Tegin pooleks riisi ja tatrajahuga, ning lisasin ühe tainakoguse kohta poole sidrunimahla vedelikule. Ei saanudki hiljem enam tatramaitsest aru, kas olin ära harjunud või kaob see tõesti ajapikku.