esmaspäev, 16. september 2013

Patisson, ahjus grillitult

Jätkan kõrvitsaliste uurimisega. Turul on väga suur valik erinevaid marju ja ma ikka veel ei saa aru, kas neist kõik ka süüa sünnivad. Patisson kõlbas aga oli kahtlaselt suureks juba kasvanud. Lugesin, et eriti maitsvad pidid olema pisemad, 4-7 päevased viljad. Vananedes pidi vili kõvaks ja maitsetuks muutuma. Proovisin toorel viljal koort närida ja uuristasin seest ka pehmeid seemneid ning otsustasin, et see isend kõlbab kogu oma hiilguses kõhtu pista.
Viilutasin, piserdasin üle oliiviõliga, puistasin peale soola ja harissa helbeid (minu uus lemmik) vahele toppisin viilutatud küüslauku ja nii ta ahju läkski.
Kui köök head küüslagu lõhna täis sai ja patisson piisavalt kuldseks oli tõmbunud, pistsin kogu pannitäie ise nahka.

kolmapäev, 11. september 2013

Kõrvitsapasta

Oi-oi kui kollane ja mahlane see toit tuli. Tavaliselt üritatakse kõrvitsat pastasse pigem ära peita, singi ja teiste juurviljade vahele pista, koorega ära lämmatada aga mina keerasin asja ikka üle vindi. Kõrvitsat samapalju kui spagette. Aga mulle see pisike, hästi kõva sisuga kõrvits oleks ka ilma lisanditeta, lihtsalt ahjus või praetult sobinud süüa. Kahjuks on kõrvitsalisi nii palju eri sorte, et pole jõudnud veel välja timmida, milline kõrvits annab parima supi, milline ahjuroa? Mõni sort on jahusem, teine intensiivsema värvi ja maitsega, nii et avastamis- ja katsetamisruumi on veel. Peale muskaat- ja suureviljalise kõrvitsa on ju veel ka patissonid, kabatšokid ja tsukiinid. Aga küll jõuab.

200 g spagette
200 g kõrvitsat (riivitult)
1 tšillikaun
2 küüslaugu küünt
kimp basiilikut
1 dl koort
soola, pipart

Riivi kõrvits ja prae pannil pehmemaks. Lisa peeneks hakitud tšillikaun. Samal ajal keeda spagetid soolases vees vastavalt pakil olevale juhisele. Kui spagetid on piisavalt pehmed, lisa nad pannile ja vala üle koorega. Peale paari minutit haudumist pressi paar küünt küüslauku ja puista üle hakitud basiilikuga. Maitsesta soola ja pipraga ja kanna lauda.