Lihapirukas ämma moodi

See retsept pärineb Serbiast minu ämmalt. Tema jälle ütleb, et originaalis tuleb see hoopis Türgist. Pirukas on väga hea, kõik kes seda maitsnud on muutunud lihapirukafännideks. Serbias kasutatakse taigent, mida seal kutsutakse bureki taignaks. Eestis võiks lähim vaste olla filo.

Antud kogusest saab päris suure piruka. Ühe standardmõõdus ahju (4 plaadiga) suuruse plaadi, mis on u 6 cm sügav. Mul endal nii suurt plaati pole, nii et teen tavaliselt poole sellest kogusest, või siis kahele pannile.

Ained:

1kg hakkliha

1kg filotainast

2 suuremat sibulat

6 dcl õlut (mina kasutan heledat õlut)

5 muna, soola, pipart

Haki sibulad ja prae õlis pehmeks, lisa hakkliha ja prae u 15 minutit, nii et see on küps. Lisa soola ja pipart oma maitse järgi, oluline on teada, et õlu annab päris tugevat maitset, nii et parem kui liha üle ei maitsesta.

Määri küpsetusplaat õliga ja pane aluseks 3 kihti tainast, taigna kihte pritsi vahepeal õliga (see on tähtis, et kihid liiga kokku ei kleepuks), siis veidi liha ja jälle 2-3 kihti tainast, jälle liha jne korda kuni ained on otsas. Viimased kolm kihti tainast lähevad imal lihata. Ära plaati ääreni täis lao, pirukas kerkib ka.

Kui pirukas on valmis ehitatud, siis lõika see ENNE KÜPSETAMIST tükkideks, tükkidele kalla peale muna ja õlu segu, mis on segatud teelusikatäie soolaga. Jäta pirukas seisma vähemalt 40 minutiks, nii et tainas tõmbaks vedeliku sisse (kui pirukat tükkideks ei lõika on vedelikul raskusi sisse imbuda). Küpseta u 50 minutit, 200-220 C kraadi juures. Kui pirukas on kuldpruun ja ilus, võta ahjust välja ja kata märja riidega, muidu tõmbab pealmise kihi liiga kõvaks ja siis on ebamugav süüa.

Väga hea tuleb, kahjuks unustasin pilti teha…

Head isu!