pühapäev, 26. juuli 2015

Kukeseene quiche

See oli hea päev, kui metsast mustika ja kukeseenesaagiga koju sai tulla. Sealt samast metsast leidsin ka nõmm-liivateed ja estragoni sain kodunt peenra pealt. Suvi on selles mõttes ikka väga äge, nii palju mis vaja on vaid leidmise ja üles korjamise küsimus. No ja selle estragoni pidi keegi ikka mulda panema :)

Estragon oli minu jaoks pikka aega tundmatu maitseürt. Kunagi kui britis õppisin, siis töötasin õpingute kõrvalt ühes peenes võileiva kohas, mida pidas üks gurmaanist iraanlane. Ta oskas valmistada imehäid pizzasid ning kanatäidisega ciabattad olid selle koha üks müügihitte. Need mõlemad road olid maitsestatud estragoniga, mida oma üllatuseks avastasin. Paar aastat tagasi sain esimese estragonipõõsa aeda kasvama ning olen seda suvel palju kasutanud liharoogade maitsestamiseks. Ning kuivatanud ka, et oleks talvel mugavalt oma varudest võtta.

Aga siis mis sai neist kukeseentest... üks hea rammus quiche, millele soovitan kõrvale serveerida värsket salatit kas suvikõrvitsast või tomati-kurgi-tilli salatit.

Põhi:
125 gr pehmet võid
200 gr nisujahu
3 spl külma vett
veidi soola, pipart
50 grammi riivitud suitsujuustu
1 purustatud küüslauguküüs

Või ja jahu pudendada koos riivsaia taoliseks massiks. Siis lisada külm vesi, sool, pipar, riivitud juust, peenikeseks hakitud küüslauguküüs ja noaga tainast läbi lõigates segada ühtlaseks massiks. Kiirete liigutustega suruda tainapalliks kokku ning mässida kas kile sisse või suruda kohe lahtikäiva (26 cm läbimõõduga) koogivormi põhja ja külgedele. Panna taigen umbes tunniks jahedasse.

Täidis:
300 gr puhastatud kukeseeni
1 suur sibul, puhastatud ja peeneks viilutatud
2 küüslauguküünt
200 ml 10% koort
5 muna
peotäis estragoni
väiksem peotäis nõmm-liivateed
värskelt jahvatatud pipart ja soola
võid
150 gr riivitud suitsujuustu

Pannil sulatada või ning selles hautada sibul, hakitud küüslauk ja siis lisada peagi juurde puhtad kukeseened. Praadida mõõdukal kuumusel kuni seentest eralduv vedelik on aurustunud. Lisada ürdid, maitsestada soola pipraga. Kausis lüüa lahti munad, lisada koor, vajadusel see segu ka maitsestada jahvatatud pipra ja soolaga.
Ahi soojendada 200 C. Piruka põhi eelküpsetada u 10 minutit. Kergelt helepruunile põhjale panna kõigepealt seened, nende peale riivitud juust, mis valada üle muna-kooreseguga. Küpsetada ahjus kuldpruuniks, 35-40 minutit. Pirukal lasta vormis jahtuda ning serveerida leigelt värske salatiga.

Ja nagu viimasel ajal ikka juhtub, jääb pildistamiseks see kõikse viimane tükk ...

laupäev, 18. juuli 2015

Suitsukana

Tahtsin vendi ja õepere näha ning leppisime kokku, et grillime õhtul. Jagasime ära, kes mida toob ja ettevalmistab ning vennad arvasid, et võtavad liha enda teha. Äge, ma olen suht saamatu liha grillimisel ning seda just tänu oma vendadele, kes sellel alal väga hästi toimetavad.

Seekord, aga ootas kohale jõudes üllatus. Need ilusad pruunid kanad ...  suitsukanad.


Tegin pilti ja lubasin blogisse üles panna. Retsepti suhtes avaldati nii palju, et eelmisel õhtul määriti kanad kenasti seest-väljast soola-pipraseguga kokku ning pandi külmkappi. Kana tiivad ja koivad siduda kokku, et need liialt ära ei kuivaks. Kui suitsuahi valmis, selleks on üks vana kohandatud hüdrofoor ehk paisupaak, siis tõsta kanad restil ahju. Suitsutamisest sain hetkel nii palju targemaks, et igaühel on oma ahi, oma tegemisviis ning siin ei ole mingeid ettekirjutusi teha. Vaid see tuleb katsetamiste ning kogemustega.

Väga hea kana oli :)

reede, 17. juuli 2015

Graavilõhe

Need päevad kui suures poes on suur kala hea hinnaga müügil ning targalt majandavad inimesed kohe võimalust kasutavad ning ostukärru endale hõbedase eluka tõstavad. Et see siis koju viia, suguvõsa kokku kutsuda, lõke teha, kala küpsetada ja tervelt nahka panna. Või siis mitte.

Viimasel korral kuulsin kahe inimese vestlust, kus vanem proua üritas veenda nooremat prouat kala ostma. Võib olla võis nende seos olla, et vanaema koos lapselapsega. Noorem proua arvas, et nad ei söö kala ära, see läheb halvaks. Vanem proua jäi tibake nukraks ja nad uurisid veel letist, et kas poolt kala ka hea hinnaga saab. Ei saanud.

Minus ärkas vist mingi võitlusvaim, sest ma ei saanud arugi kui terve kalaga poest väljusin. Kantud kindlast tahtmisest kalast kõikvõimalikke roogi valmistada ja nii et mitte midagi halvaks läheks. Ja seni on see ka õnnestunud. Üks katsetatud roogadest on graavilõhe, mis mulle tegelikult alati on hirmsasti meeldinud. Seni pole juhust olnud pilti teha, nüüd siis sai ühes lõunalauas ka visuaalne pool jäädvustatud. Ja kala kenasti punane nagu suures poes müüdavale kalakasvanduses üleskasvanud elukale kohane.



Alustuseks tuleb võtta (sellest kala kogusest jätkub 7-8 inimesele)

150 grammi peensuhkrut
100 grammi meresoola
75 grammi hakitud tilli
jahvatatud musta pipart
ja need kõik kokku segada.

Kalast oli graavilõheks planeeritud mul üks lõhefilee, suurtest ja väikestest luudest puhastatud, nahk alles. Lõikasin keskelt pooleks enam vähem ühesuurusteks tükkideks.

Töölauale asetada suur tükk fooliumi, millele tõsta kolmandik soola-suhkrusegust ja sellele panna tükk fileed, nahk allpool. Kala peale tõsta teine osa soola-suhkrusegu ja teine fileetükk nahk ülespoole, millele siis viimane kolmandik segust. Patsuta kergelt kokku, mähi foolium ümber. Fooliumi paki võiks panna mõnda toidukilekotti ning see omakorda mõnda suletavasse karpi. Karp külmkappi ning hoida seda seal kuskil kuni neli päeva. Iga päev peaks pakki keerama, selleks on ka hea lõhe kilekotis hoida, siis kõik mahlad püsivad paki ümber, maitsed kõik ilusasti koos ja ei määri ning igast mässamist vähem.

Kui kala serveerimiseks valmis võtta fooliumist välja ning noaga kraapides eemaldada nii palju suhkru-soolasegu kui võimalik. Lõhe lõigata horisontaalselt ülevalt alla mööda nahka õhukesteks viiludeks. Sättida serveerimisalusele, kaunistada värske hakitud tilliga ning serveerida värske kurgi, musta rukkileiva või siis keedukartulitega.