kolmapäev, 30. detsember 2015

Kaerahelbepuder munaga

Mõttes olen hakanud seda kaerahelbeputru jõusöögiks kutsuma. Mulle meeldib hommikul putru süüa ja samas tahaksin ka natuke valku sinna juurde saada. Piimaga puder on ka variant, aga saadav valgukogus ei ole piisav ja siis on enne 12t päeval juba nälg kallal. Võib ka tüki võid panna. Aga muna tundus kõige parem. Ning tõesti, kui ma selle hommikusöögi kella 7 ajal söön, siis kell 12 saan rahulikult lõunasöögi peale mõtlema hakata.


Ma ei mäleta, et lapsena oleksin olnud kaerahelbepudru austaja. Pigem tulevad meelde hommikusöögid lasteaias kus pidime vähemalt pool taldrikust putru ära sööma. Sättisime siis oskuslikult putru ühe taldrikupoole peale kuhja ... Nüüd olen täiesti kaerahelbepudru sõltuvuses. Eriti kui tean, et päeval mõni suurem pingutus ees - mõni rattasõit, matk, retk vms, siis tundub korralik kaerahelbepuder eriti oluline.

Ühesõnaga, kaerahelbed ja muna hommikusöögis on ju parim kombinatsioon? See, mida sinna juurde veel panna - seemneid, võid, oliivõli, mett, marju on juba igaühe enda maitse asi.

Kaerahelbepuder munaga ühele

300 ml vett
70 grammi jämedaid kaerahelbeid, kasutan Loona talu veski jämedaid kaerahelbeid
veerand teelusikatäit soola
1 muna, M suurus on täitsa paras
1 spl mett
2 spl pohli näiteks veehoidises, ema just jõuludeks mulle andis. Või siis muid meelepäraseid marju, moosi jms


Õde saatis maalt Peipsi äärsest talust oma rõõmsate ja vabade kanade mune, nii ilusad värvilised. Ei raatsinud neid kuidagi katki lüüa. Praegugi on munakoored kapi peal, pesin puhtaks ja kuivatasin ära. Nii ilusad rohelised ja beežid koored. Ema andis enda tehtud pohli veehoidises. Mesi on ka vanemate kingitud, sealt samast Peipsi järve kandist. Kaerahelbed Lõuna-Eestist taluveskist tellitud. Ilmselgelt võtan ma hommikusööki väga tõsiselt ja mõnikord õhtul magama minnes juba ootan hommikust putru :)

Tõsta muna külmkapist köögilauale. Väikses potis lase veel keema minna, lisa sool ning kaerahelbed ning keeda 12 minutit tasasel tulel aegajalt segades. Võta pott tulelt ning löö pudru peale muna. Puulusikaga sega muna kiiresti kuuma pudru sisse ning võib isegi natuke kloppida. Kui muna pudrus sees, siis keeta enam ei soovita. Kata pudrupott kaanega ning aseta tagasi kuumale rauale mõneks minutiks veel hauduma, kuumust ära enam alla pane. Valmis puder on kreemjas, õhuline ning väga maitsev. Tõsta puder kaussi, lisa lusikatäis mett ning pohlad. Ja uus head energiat ning vajalikke aineid täis päev võib alata!

reede, 25. detsember 2015

Pikkpoiss


Olen õnnelik inimene, sest mul on palju lähedasi kellega jõulude ajal aega jagada. Üks tore traditsioon on meil tädilaste ehk nõbude jõulupidu. Meid on kokku 15, lisaks kaasad, lapsed ja ka lapselapsed. Õhtu on suminat ja laste möllu täis. Ja sellise õhtu juurde kuulub alati ka hea toit. Kasutan selles retseptis eestimaist rohuveise hakkliha.

3-4 tükeldatud paprikat (võib lõigata ka ribadeks)
2 tükeldatud sibulat (või viilutatud, et siis paprikaga ühtemoodi)
4-5 sl oliiviõli
300 g viilutatud peekonit
1 kg veisehakkliha
300 g seahakkliha
5 muna
soola ja pipart
ürte oma soovi järgi (punet, peterselli, tüümiani)
3 spl sinepit (Põltsamaa kange)
sinepi võib asendada 6 spl Worcestershire´i kastme ja 3 spl tomatipastaga päikese käes kuivatatud tomatitest


Ahi sooja 200 C pöördõhuga.

Ahjuplaadile panin paprika ja sibula, piserdasin õliga üle. Küpsetasin u 30 minutit ja siis võtsin ahjust välja jahtuma. Reguleerisin ahju 160 C-le.

Samal ajal võib vooderdada vormi peekoniribadega. Olen kasutanud selleks leivavormi, siit peaks tulema kaks vormitäit. Põhi ja küljed tuleb vooderdada nii et peekoniriba servad üksteist kataksid ja otsad pikalt üle vormi äärte ripuksid. Ülejäänud peekon tuleb hakkida. Viimati tehes jätsin peekoni osa üldse välja.

Segasin kokku hakklihad, peekonijäägid, küpsetatud köögiviljad, ürdid, sinepi või kastmed, munad ja maitseained. Igasuguste hakkliha segude puhul järgin ema õpetust, segu tahab läbi loopimist. Panen kausi seguga kraanikaussi, võtan peoga segu ja viskan tugeva jõuga kaussi tagasi, ikka sedasi, et terve köök hakkliha täis ei oleks ;) Soovitus: kui oled pahas tujus, sega kotleti taigen ja klohmi see korralikult läbi ja kõik osapooled võidavad!
Nüüd panen segu vormi ja katan üle serva jäänud peekoniribadega. Lõpuks katan fooliumiga ja asetan teise suuremasse ahjuvormi. Valan sinna u 2 cm jagu keevat vett ja lasen u 2 tundi ahjus küpseda.


Kuumalt serveerimseks võib jätta 15 minutiks seisma ja siis kummutada serveerimisvaagnale. Külmalt serveerimiseks tuleb lasta vormis ära jahtuda ja siis pikkpoiss fooliumisse keerata.


Viimati kasutasin vorme, millega küpsevad sisse õõnsused ja seal ma peekonit ei kasutanud. Lasin u 30 min seista, kummutasin alustele ja täitsin veisemaksa pasteediga ja tõstsin üksteise peale. Pealt kaunistasin värskete jõhvikate ja loorberilehtedega.

neljapäev, 17. detsember 2015

Banaanileib

Banaanileib on minu jaoks saanud klassikaks. Selle küpsetise nimi on otse inglise keelest tõlgitud banana bread ning seetõttu arusaamatu, sest tegemist ei ole leivaga, nii nagu me eestlased seda mõistame. Ja ma ei saa ka öelda, et see oleks keeks, kuju on küll keeksi moodi, aga tekstuur teistsugune. Aga las see olla banaanileib, väike avastamisrõõm kuulub ka köögimaailma juurde. Näiteks nagu hakklihapirukad ega ka lihapirukad ei ole mince pies. Saate ju aru, mida ma mõtlen.

Seekordse banaanileiva tegin vähema suhkruga, aga kasutasin rohkem banaani ja teistsuguse jahuga, kasutasin tatrajahu. Tatrajahu kasutamisel on küpsetisel teistsugune maitse nii et kes sellega riskida ei taha, siis kasutage nisujahu.



115 grammi võid
100 grammi rafineerimata roosuhkrut
2 muna
250 grammi kooritud küpseid banaane (kui banaanikoores on tekkinud pruunid täpid, siis see on hea märk, et banaan on küps)
280 grammi tatrajahu (kasutan Loona talu jahu)
1 tl soodat
1/4 tl soola
1/4 tl jahvatatud kaneeli
1 tl vaniljeekstrakti
1 kruus hakitud pekaanpähkleid

Mõni tund enne küpsetamist võta või, munad jahedast köögilauale, et küpsetamise alustamisel oleks kõik ained toasoojad. Pane ahi sooja 180 C.

Segamisnõus vahusta või ja suhkur ning lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Teise kaussi pane kooritud banaanid ning näiteks käsimiksriga aeglasel kiirusel purusta ühtlaseks seguks. Lisa banaanimass võivahule, mikserda läbi, lisa ka vanilje. Sega kokku kuivained: jahu, sooda, sool, kaneel ning lisa banaani-võivahule. Sega rahulike kergete alt üles liigutustega ühtlaseks massiks ning viimasen lisa tainale hakitud pähklid.

Vala tainas keeksivormi, mis vajadusel on määritud võiga.

Küpseta banaanileiba 180 C juures vähemalt 45 minutit, kontrolli puutikuga kas on valmis ning vajadusel jätka veel 10-15 minutit küpsetamist kuni puutikk banaanileiva sisse asetades ei ole enam kleepuv ning küpsetis on valmis. Kui pealt värvus küpsemise ajal on juba liiga pruun, siis kata banaanileib fooliumiga. Lase valmis banaanileival vormis kuni pool tundi jahtuda ning kummuta restile või puuplaadile lõplikult jahtuma.

Lõika banaanileib viiludeks, määri peale võid või marmelaadi, või hoopis kata viil mõne pähklise maitsega juustuga nt Emmental või hoopis keskmise maitsetugevusega Cheddar juustu viil.

Minu jaoks on see hea laupäeva algus, kui saan banaanileiva ahjust välja tõsta, kööki täidab magus kaneeli-banaanilõhn, teha juurde kruusi lemmikteed näiteks Earl Grey tilgakese piimaga ja kodus diivanil ajalehti lugeda. Banaanileib on ka tänuväärt kaaslane piknikule või matkale kaasa võtta. Lihtsalt mõnusalt võluv.

Nipp:
Kui banaanid hakkavad laual pruuniks minema ja ei taha neid süüa ega jõua ära kasutada, siis koori banaanid ära, murra tükkideks ning pane kilekotti või karbiga sügavkülma. Neist on siis hea parajal ajal kas banaanileiba teha või banaanijäätist vms.

teisipäev, 8. detsember 2015

Lagritsamaitseline piparkoogitainas ja kuldne glasuur

Retsepti põhjana kasutasin Triini ema piparkoogitaigna retsepti, väikeste lisandustega. Valmistasin roosuhkrust siirupi ja lisasin sellele soolase lagritsasiirupi. Sulatasin kuumas siirupis või ja lisasin maitseained (kaneel, muskaat, kardemon, ingver, nelk, sool, pipar, kuivatatud apelsiinikoor ja lagritsapulber) Lasin segul jahtuda ja lisasin hapukoore, munakollased, jahu ja sooda. Sõtkusin taigna palliks ja panin ööks külmikusse. Muidugi võiks see seal ka kauem olla.
Siirup: 4 dl rafineerimata roosuhkrut
2 dl keevat vett
150g soolast lagritsasiirupit (Salty Liquorice Syrup)

250 g võid
1 tl peeneks jahvatatud kaneeli
1 tl muskaatpähklit
1 tl kardemoni
1 tl ingverit
1 tl pipart
0,5 tl soola
1 tl nelki
1 tl kuivatatud apelsinikoort
4 tl ingveripulbrit (Fine Liquorice Pouder)

7 sl hapukoor
3 munakollast
500 g jahu
0,5 tl söögisoodat

Järgmisel päeval puistasin jahu lauale ja sooritasin hommikuvõimlemise taignarulli veeretades. Väikesed kiisu- ja pardikujulised koogid said kuldseks, kui hoidsin neid 180 C juures 15 min. ahjus.
glasuur: 1 munavalge
250 g tuhksuhkrut
2 tl lagritsapulbrit
paar tilka äädikat

Sega munavalge, tuhksuhkur, lagritsapulber ja äädikas ühtlaseks massiks. Pane segu tugevasse kilekotti, lõika kotti tilluke ava ja kaunista piparkoogid loominguliselt.
Mina raputasin peale veel granuleeritud toorlagritsat, et rohkem võimendada nende piparkookide eripära.

teisipäev, 1. detsember 2015

Ahjuomlett

Tänane postitus on meil külalisesinejalt Krislinilt. Kuldne ahjuomlett.

Mida valmistada õhtusöögiks peale pikka tööpäeva kui keeruka kokakunsti jaoks enam lihtsalt aega pole ja midagi rasket nagu ei tahaks ka. Sellise probleemi ees on ilmselt nii mitmedki tegusad perenaised ja nii ka mina. Idee sai alguse päeval armsa kliendi toodud õnnelike kanade kuldkollastest mahemunadest. Need kodumunad on lihtsalt eriliselt maitsvad ja kollased. Võimalusel lasen endale alati neid nö. banaanikanade mune tuua. Banaanikanadeks nimetan munaautoreid sellepärast, et kui küsida nende 10a. peremehe käest, millega ta oma hoolealuseid toidab siis peale terade tuleb talle esimese asjana keelele banaan... nii armas... arvan et kui kusagil on olemas tõeliselt õnnelikud kanad siis just seal talus.
Igatahes kavatsesin kasutada õhtusöögiks just neid mune. Tuli idee teha üks mõnus tummine ja kohev ahjuomlett. Kuna mina isiklikult liha ei söö siis kasutasin lisandina tomatit, punast sibulat ja juustu. Kellel soovi loomsema variandi järele siis sobiks loomulikult lisaks ka sink või peekon.

Oma ahjuomletis kasutasin:

6 kodumuna
1 dl piima
1 dl hapukoort
riivitud juustu
1 tomat
pool sibulat, hästi peeneks hakituna
võid
1 sl jahu
soola, pipart, tilliKuumutasin ahju u. 180...200 kraadini, seejärel panin ahju panni koos võiga. Samal ajal kui või sulas mikserdasin kokku munad, piima, hapukoore, jahu ja maitseained. Segusse puistasin nii tomatid kui sibula. Segu pannile valatud lisasin kõige otsa peotäie juustu ja tilli ning ahju ta läkski. 10-15 min ootamist (oleneb väga ahjust, pigem vaadata et oleks ilusti hüübinud ja äärtest veidi pruun) ja toit oligi valmis. Soovitan rooga nautida KOHE! värske saia ja salatiga ning tibakese majoneesiga...mmm, nii lihtne ja maitsev pluss värvid, mis toovad sellesse sügiskaamosesse sooja päikeselise tunde! 
Pikka iga banaanikanadele ja head omletinautimist...mulle!